L, 1.10.2022

1990 ⟩ Saksi piirkonda plaaniti kahe aastaga kirik ehitada

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Saksi piirkonda plaaniti kahe aastaga kirik ehitada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Saksi omavalitsuse piirides oli küll mitu ajaloolist mõisa ja näiteks Saksi mõisas (pildil) tegutses raskesti kasvatatavate tütarlaste kodu, kuid kirikut pole selles kandis kunagi olnud. Tavakoolide ja kõrtsidega oli ka uuel ajal raskusi.
Saksi omavalitsuse piirides oli küll mitu ajaloolist mõisa ja näiteks Saksi mõisas (pildil) tegutses raskesti kasvatatavate tütarlaste kodu, kuid kirikut pole selles kandis kunagi olnud. Tavakoolide ja kõrtsidega oli ka uuel ajal raskusi. Foto: Aleksander Tepper/Virumaa Muuseumid

“Saksi kiriku ehitamise esimene etapp on lõppenud,” raporteeris Viru Sõna. 1991. aasta jõulujumalateenistus pidi juba uues kirikus toimuma, aga ehitusest siiski asja ei saanud.

Igas õiges vallakeskuses peab olema KKK – kirik, kõrts ja kool, räägiti eelmise vabariigi ajal. Saksi vallas (ja hilisema külanõukogu territooriumil) olid nende asjadega lood kehvad, ehk selle pärast see omavalitsus ajalooks saigi.

Saksi vald kui iseseisev haldusüksus moodustati 1930-ndatel vaid korraks, et jagada selle territoorium üsna varsti Undla, Assamalla ja Ambla valla vahel. 1944. aastal moodustati Saksi vald uuesti ning Nõukogude riigile kohaselt muudeti see 1949. aastal ümber Saksi külanõukoguks. Viimase eluiga jätkus kuni 1982. aastani. Allolevale loole järgneval ajal jõuti Saksi omavalitsust veel kaks korda moodustada ja likvideerida: pärast taasiseseisvumist kinnitati Saksi valla staatus 1. aprillil 1991, seejärel aga likvideeriti vald 1. novembril 1992 ja taastati taas 1. septembril 1993 ja liideti 2005. aastal Tapa vallaga.

Märksõnad
Tagasi üles