Kirikute elektriarved küündivad taevasse

Ülestõusmispühade jumalateenistus Rakvere Kolmainu kirikus. Foto: Marianne Loorents

Usulistele ühendustele kehtivad paljudes riikides teatud maksusoodustused. See aga puudutab vaid riigile makstavat tulumaksu – kõige ilmalikumaid kulusid kandmata, sealhulgas elektriarveid maksmata, ei saa tegutseda ka kogudused.

Kui jätta kõrvale moodsamal ajal ehitatud sakraalhooned, näiteks Jehoova Tunnistajate kuningriigisaalid või Rakvere Karmeli koguduse kirik, siis ei ole kirikuid reeglina ehitatud nende energiatõhusust silmas pidades. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikutest on enamik püstitatud mitusada aastat tagasi. Paljusid on renoveeritud ja nüüdisajastatud on näiteks abiruumide soojaga varustamine: Rakvere Kolmainu kiriku käärkambrit kütab õhksoojuspump. Aga selleks et kirikusaalis teenistuste ja kontsertide ajal plusskraade hoida, tuleb kütta elektriga.

Rakvere Kolmainu kiriku peahoone elektriarve detsembri eest oli 2700 eurot. See on pea kolm korda suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kolmainu kiriku juhatuse esimehe Olev Rohumäe sõnul hoiti detsembrikuus peahoones pidevalt umbes kümmet plusskraadi, see on vajalik, et kiriku kivist välissein jäässe ei läheks. Kontsertide ja teenistuste ajaks lülitatakse sisse pinkide all olevad küttekehad ja ruumi temperatuur tõuseb neli-viis kraadi.