Juhtkiri: lummav, ohtlik või niisama nunnu

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Nädalavahetusel veiklesid virmalised. Ühel noormehel tuli Vergi sadamas alles esimeste tulede ilmudes pähe, et selle ilu jäädvustamiseks peab telefoni kaamera olema öörežiimil. Kukkus siis kiirelt mobiilimenüüd lappama, aga sõrmed külmetasid ja ta otsustas, et las seekord olla. Proovis välguga pildistada, aga sai kohe sugeda profifotograafidelt, kes kolmjalale sätitud kaameraga tulesid kaadrisse püüdsid. Õnneks teine sõber sai väga ilusad pildid ja saatis talle ka, ei jäänud kellegi Instagram toitmata.

Virmalised pole muideks muud, kui Maa magnetkilbist läbi jõudnud laetud osakeste reageerimine atmosfääriosakestega. Kaugelt ilus valgussõu, lähedalt aga korralik lahing. Kui päikesepurske ajal Maa poole lennanud miljardid tonnid kuuma gaasi osakesi maapinnani jõuaks, saaks see peatükk ajaloost kurva lõpu. Veel enne kui osa meist jõuaks hakata süüdistama vaktsiini või peaministrit, oleks kõik läbi, otsas, finito.

On ka vaateid, mida me nii ilusaks ei pea. Paraku on loodusseadused võimsamad inimese tehtud seadustest ja tuletavad meile aeg-ajalt meelde, et oleme isegi osa loodusest. Narva maanteel tugeva tuisuga kraavi külili keeranud raskeveok on selles võtmes ju võrreldav näiteks Sahara kõrbes koiottidest ja raisakotkastest auklikuks näritud sõralisega.