Repliik: hüvasti, öö!

Lisette Luik. Foto: Erakogu

Pööripäev on möödas ja päevad muutuvad kukesammu võrra pikemaks.

Veebruari alguseks on meil 8 tundi ning selle lõpuks juba 10 tundi ja 25 minutit päevavalgust. Kevadisel pööripäeval, 20. märtsil, saame rõõmustada, et pime aeg on seljatatud, ning edaspidi läheb elu vaid kergemaks – kuni sügisese pööripäevani 22. septembril, mil öö pikkus ületab taas päeva oma.

Rõhuva pimeduse vastu aitab vaid sisemise valguse leidmine ning minul oli seda pandeemiast räsitud maailmas keeruline teha. Vaatasin sügavale endasse ja küsisin, kas ma ajan õiget asja, ning vastus oli: “Jah, aga ...”, mistõttu otsustasin Virumaa Teatajast lahkuda, et saaksin elada rohkem enda sätitud ja vähem Henry Fordi välja mõeldud ajagraafiku järgi.