1990 ⟩ Katlakütja rääkis suu puhtaks

Katlamajad olid nõukogude ajal räämas ja kütmiseks kasutatavad katlad algelised ning sageli rikkis. Foto: Malev Toom

Veel viis aastat varem poleks selline sõnavõtt ajalehte jõudnud. Aga nüüd jõudis: 1990. aasta alguses võttis Viru Sõnas sõna Tapa 2. keskkooli katlakütja ja rääkis asjadest nii, nagu need tegelikult olid. Muu hulgas sellest, kuidas ühte katelt remonditi 11 korda, aga ikka tulutult.

Kooli katlakütjal Erich Kütil läks kops üle maksa pärast seda, kui suvel katlamajas remonti ei tehtud, aga talvel aeti süü külmade klasside eest katlamaja inimeste kaela. Ta oli helistanud sügisel Rakvere hariduskoondisse, et sealt nõu ja abi antaks, aga keegi isegi ei saabunud kohapeale vaatama, millises seisus katlad on. Hoopis katlakütja ise olevat sellepärast oma kooli direktorilt nahutada saanud, et käis just kui kaebamas.

Kas on kuskilt nõutud või palutud, et katlakütjad, kes hingavad 12 tundi järjest sisse igasuguseid gaase, on mustad kui neegrid, saaksid oma töö eest väärilist tasu?

Erich Kütt, katlakütja Tapalt