Tiina Mälberg astub lavastajana luulest draamasse

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Lavastaja Tiina Mälberg proovib, kas “Alguse” diivan on mugav.
Lavastaja Tiina Mälberg proovib, kas “Alguse” diivan on mugav. Foto: Ain Liiva

Kuidas Tiina Mälberg, kel pagasis neli luulelavastust ja mereluulepidu, jõudis draamateksti ehk “Alguseni”? Ikka poeetilise sõna kaudu. “David Eldridge’i “Alguses” on mõnes mõttes täpselt seesama asi olemas, mida olen varasemates lavastustes teinud. Saan rääkida inimeste läbi- ja üleelamiste lugusid. Autori keel on poeetiline – väga argises keeles on olemas teatud poeesia. See mind väga võlub.”

“Algus” jäi Mälbergile silma juba aastal 2017, lavastama ahvatlesid rollid ja autori vaatenurk. “Lugesin näidendit ja igasuguse valehäbi või kadeduseta sain aru, et ma ei saaks näitlejana mängida kumbagi neist rollidest, aga rollid on ääretult võluvad ja huvitavad. Lavastajana saan mõlemad rollid läbi elada. Olen mõlemasse tegelasse armunud. Minu poolehoid kuulub võrdselt mõlemale tegelasele.”

Mälbergi sõnul on Eldridge kirjutanud traditsioonilise loo, kus kohtuvad mees ja naine, aga lähenenud tegelastele uudselt ja tänapäevaselt, muutmata karaktereid kuivadeks konstruktsioonideks. “Ta pöörab teadlikult stereotüüpe, aga ääretult sümpaatselt – ei kaota ära mehes mehelikkust ja naises naiselikkust, vaid hoopis täpsustab neid. See teebki loo kauniks. Rollid on näitlejatele huvitavad mängida.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles