Kitsed ja põdrad käivad rapsiga “napsutamas”

Teet Suur aitab hädasolijat. Foto: Erakogu

Metskitsed ja põdrad käivad talviti põldudel talirapsi söömas. Nad hävitavad saaki veel rohkem kui haneparved ja jäävad seejuures haigeks, sest raps kahjustab nende närvisüsteemi. Sõralised muutuvad ebaadekvaatseks ega oska enam liigiomaselt käituda. Nad ei söö korralikult ega kraabi end magamaminekuks maapinna vastu, et neil soe oleks. Paljud satuvad kiskjate küüsi või jäävad auto alla, sest ei tunne hirmu.

Tõrma Jahiseltsi esimees Kahro Karrik ütles, et rapsi söönud kitsi on leitud igal aastal, eriti kevadtalvel. “Tundub, et kitsedele on ohtlikud teatud rapsisordid. Eelmisel aastal tuli meie jahimaadelt teateid kahest juhtumist, millest üks leidis aset Assamalla ja Kadila vahel. Ühte kitse ei leidnud meie mehed üles, aga teine saadi kätte ja likvideeriti. Metskitse asurkond on küll suur, aga suur on ka küttimissurve, eriti erametsades. Ma ei usu, et kitse arvukus enam kasvab, sest ilves on hakanud seda kontrolli all hoidma,” rääkis Karrik.

Tamsalu lähedal Naistevälja külas elav kunstnik Teet Suur ütles, et raps on üks enim mürgitatavaid põllukultuure. Metskitsedele meeldib seda nosida eriti kevade poole. “Eelmise aasta kevadel tuli minu aia taha üks kits, ära ei läinud, mind üldse ei kartnud. Guugeldasin, leidsin metsloomaühingu. Sain teada, et see on levinud häda. Proovisin looma õpetuste järgi turgutada, aga see ei aidanud, ta suri järgmisel päeval,” jutustas Suur. Mõnesaja meetri kaugusel põllul nägi ta järgmist kitse, kes seisis lagedal väljal ega peljanud teda. Ka see kits ei jäänud ellu. Metsloomaühingust öeldi, et kümnest rapsimürgistusega kitsest jääb ellu vaid kaks.