Koroonapiirangute ja isikliku laiskuse tõttu vahepeal soiku jäänud sporditegemine on puhas lust. Jaanuari algus on aga see aeg, kui spordisaalist leiab päris palju inimesi. Ühe seltskonna moodustavad sellised “treeninguhuvilised”, kes tiksuvad, mobiil näpus, näiteks treeningumatil ja ajavad kaaslasega juttu.
Vahepeal saab jalaga veidi hantlit togida ja jooksulindil mõned sörgisammud teha, et siis taas telefon taskust võtta ja end mõnele treeningupingile ekraani lummusesse unustada. Ajaveetmisvõimalus seegi. “Vähemalt ei joo,” ütles minu vanaema ikka seesuguste inimeste kohta, kes harrastasid tegevust, millel suuremat kasutegurit ei olnud, aga mis otseselt kahju ka ei tekitanud. Suveks saledaks!