/nginx/o/2019/06/11/12253187t1hfa1f.jpg)
/nginx/o/2022/01/30/14336877t1h5797.jpg)
Mullu tuvastati Eestis puukborrelioos 2471 korral ja puukentsefaliiti 82 korral.
Lääne-Virumaal tuvastati mullu puukborrelioos 83 korral
Puukborrelioos diagnoositi Tallinnas 690 inimesel, Harjumaal 330, Saaremaal 319, Pärnumaal 258, Tartumaal 254, Viljandimaal 131, Läänemaal 86, Jõgevamaal 58, Lääne-Virumaa 83, Raplamaal 67, Põlvamaal 65, Võrumaal 42, Järvamaal 32, Hiiumaal 24, Valgamaal 11, Ida-Virumaal 17 ning Narvas neljal inimesel.
Puukentsefaliiti on diagnoositud Tartumaal 20, Pärnumaal 13, Tallinnas kümnel, Saaremaal üheksal, Harjumaal kaheksal, Võrumaal neljal, Läänemaal neljal, Lääne-Virumaal kolmel, Raplamaal kolmel, Põlvamaal kolmel, Viljandimaal kahel, Valgamaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal ühel inimesel.
Puugid põhjustavad inimesele kaht rasket haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Puukentsefaliiti haigestumise vältimiseks on loodud vaktsiin, kuid puukborrelioosile ehk Lyme'i tõvele vaktsiini pole.
Puugi võib inimene üles korjata tavaliselt niisketest ja varjulistest kohtadest, hõredatest sega- ja lehtmetsadest, metsaservalt ja puisniitudelt või lihtsalt rohu seest. Eemaldamisel ei tasu teda muljuda, kinni tuleks võtta võimalikult nahapinna ligidalt ja pärast eemaldamist hammustuskohta pesta vee, seebi või desinfitseeriva vahendiga. Tähele tasub panna, et puukentsefaliidi võib saada ka toorpiimast.