Selgusid enim ja vähim looduse hüvesid pakkuvad Virumaa jõed

Harrastuskalapüügi ja jahinduse võimalused on parimad Kunda jõe keskjooksul. Foto: Meelis Meilbaum

Keskkonnaagentuuril on valminud projekti LIFE IP CleanEST värske uuring, mille käigus kaardistati, kui palju pakuvad looduse hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid Ida- ja Lääne-Virumaa jõed, kui palju neid hüvesid tarbitakse või kui suur inimtegevuse surve neile avaldub.

Uuringusse oli kaasatud 12 vooluveekogu: Alajõgi, Erra, Kohtla, Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Selja, Sõmeru ja Võsu jõgi ning Udriku ja Soolikaoja. Pikemate jõgede puhul tehti kaardistamist mitme lõigu kaupa. Ühtse metoodika alusel hinnati 17 looduse hüve.

"Tegemist on veekogudega, mille seisundi parandamisele on suunatud peamiselt LIFE IP CleanESTi tegevused," selgitas valikut keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist, projekti ökosüsteemiteenuste teemajuht Marko Vainu. Ta lisas, et projekti lõppedes on eesmärgiks ökosüsteemiteenuste pakkumise ja tarbimise muutumine.

Hüved jagunesid uuringu käigus varustavateks, reguleerivateks ja kultuurilisteks. Näiteks hinnati jõgede kalavaru kutseliseks kalapüügiks, tööstuslikul otstarbel kasutatavat vett, hüdroenergiat, elupaikade säilitamist, vee puhastamist, liig- ja heitvee äravoolu tagamist, puhkevõimalusi, teaduslikku ja õppeotstarbelist kasutamist, looduslike sümbolite ning kaitsealuste liikide säilitamist.

Uuringust selgus, et summaarselt pakuvad ökosüsteemiteenuseid enim Loobu jõe kesk- ja alamjooks ning Kunda jõe keskjooks ja kõige vähem Kohtla jõgi. Üksikute teenuste lõikes on Vainu sõnul pilt aga väga kirju. "Näiteks kui elupaikade säilitamise teenust pakuvad olulisel määral nii Loobu kesk- ja alamjooks, Pada jõgi, Purtse ülemjooks, Selja alamjooks, Sõmeru jõgi, Kunda jõe ülem- ja keskjooks ning Erra jõgi, siis veepuhastamise teenuse pakkumisega on olukord hea ainult Kunda jõe keskjooksul," nimetas ta.

Sama lõik pakub uuritud jõgedest ka kõige enam võimalusi aktiivseks puhkuseks, nagu on veematkamine, maismaal matkamine ja suplemine. Passiivse puhkamise teenuseid, nagu jõe kaldal pikniku pidamine, veevoolu vaatamine sildadelt ja looduse vaatlemine, pakub enim aga Võsu jõe alamjooks.

Marko Vainu märkis, et harrastuskalapüügi ja jahinduse võimalused on parimad Kunda keskjooksul, Loobu kesk- ja alamjooksul ning Pada ülem- ja keskjooksul. Loodusõppevõimalused on parimad aga Rakvere linnas asuva Soolikaoja ääres. Looduslikke sümboleid on enim seotud Loobu ülemjooksu ning Pada ülem- ja keskjooksuga.

Veel selgus, et varustavaid hüvesid, nagu kutseline kalapüük, veekasutus ja hüdroenergia, tarbitakse uuritud jõgedel vähe, kuid kultuuriliste hüvede tarbimine on mitmekesine.

Aktiivseks puhkamiseks kasutatakse kõige rohkem Kunda jõe keskjooksu ning Purtse jõge. Passiivseks puhkuseks enim kasutatav on Loobu kesk- ja alamjooks ning harrastuskalapüügiks ja jahinduseks Kunda keskjooks ning Loobu jõgi. Teaduslikult uurituimad on Purtse ja Kohtla jõgi, põhjuseks nende reostatus. Loodusõppeks on kõige rohkem kasutatud Soolikaoja. "Soolikaoja on ka veekogu, kus avaldub veepuhastamise teenusele kõige suurem inimtegevuse surve," lisas keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna peaspetsialist.

Uuringu tulemuste põhjal saab tuvastada jõelõigud, kus looduse hüvede pakkumist tuleks esimeses järjekorras järele aidata. Projektis LIFE IP CleanEST ongi ette nähtud samasugune põhjalik kaardistus ka 2024. ja 2028. aastal, et jälgida, kas või kuidas projekti tegevused veekogude ökosüsteemiteenustele mõju avaldavad.