Näitusest "Kodukoha kompass" tehti rida järeldusi

Rakveres näituse "Kodukoha kompass" avamisel musitseerinud Moonaküla muusikaakadeemikud Peep Pihlak ja Kadri Mark manasid kuulajate silme ette kuldse põllu ja soovide puu. Foto: Marianne Loorents

Läbi kümne Eesti maakonnalinna – nende seas Rakvere – rännanud hea avaliku ruumi teemalise näituse "Kodukoha kompass" põhjal tehti rida järeldusi.

2020. aasta augustist kuni 2021. aasta lõpuni rändas Eesti Koostöö Kogu näitus "Kodukoha kompass" läbi Paide, Rakvere, Narva, Põlva, Võru, Rapla, Kuressaare, Kärdla, Valga ja Viljandi. Näitus avas linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsus kohalikke märkama ja märkima, millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi.

Kümnes Eesti maakonnalinnas väljas olnud hea avaliku ruumi teemalise "Kodukoha kompassi" põhjal tehti mitu põhijäreldust. Esiteks: meil on juba 15 minuti linnad, mille teadlik arendamine looks atraktiivse ja ligimeelitava elukeskkonna. See on praegu alakasutatud potentsiaal. Väikelinnades on puudu nüüdisaegsetest renoveeritud või uutest elupindadest. Teiseks: igatsetakse jalakäijasõbralikku ja tegutsema kutsuvat atraktiivset tänavaruumi. Kolmandaks: kaasamine elukeskkonda puudutavatesse otsustesse on madal. Neljandaks: inimeste tagasiside näitusele kinnitas 2020. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruandes esile toodud teadlaste sõnumeid. 

Näitus tõukus 2020. aasta suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest "Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud" ja uuris, mis teeb ühest ruumist (linnast, linnaosast, külast, tänavast, keskväljakust) meeldiva paiga, kus inimesed soovivad olla. Kuidas ruum, milles viibime, mõjutab meie tervist, heaolu ja õnnetunnet. Aga ka piirkonna majandust ja atraktiivsust.

"Eesti Koostöö Kogu jaoks oli see esmakordne sellelaadne inimarengu aruannet populariseeriv jätkutegevus. Tundus väga oluline viia ruumiteemalise inimarengu aruande sisu lihtsas ja selges keeles avalikku ruumi," sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja ja näituse kuraator Kairi Tilga.

Näituse üks eesmärke oli panna inimesi märkama avalikku ruumi enda ümber ja enda vajadusi selles. Samuti innustada kohalikke kodanikuaktiivsuseks või leidma viise, kuidas elukeskkonna kujundamises kaasa rääkida.

Näitusega oli kaasas ka mänguline kompass-ketas, mis andis kohalikele võimaluse lihtsal skaalal hinnata oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteeti. "Kompass-kettale kogunenud kohalike tagasiside põhjal joonistusid juba poole ringreisi peal välja väikelinnade sarnased mured ja rõõmud," tõdes Tilga.

Suurima probleemina tuuakse kümnes väikelinnas kompass-kettale pandud tagasisides välja inimeste vähene kaasatus otsustusprotsessidesse. See, kui mugavaid ja häid võimalusi on loodud inimestele kaasa rääkimiseks, ideede esitamiseks ja kas nendega ka arvestatakse, näitab, kui avatud ja osalust soosiv on kohalik valitsemine.

"Tugevamaid kogukondi ja paremaid paiku aitavad luua tingimused, milles elanikel on mugavad võimalused otsuste tegemisel kaasa rääkida. Saame selle järgi järeldada, et kohaliku tasandi avatud ja kaasav valitsemiskultuur vajab parandamist," rääkis Tilga.

Teise läbiva murena toodi esile vähest rahulolu oma kodulinna avaliku ruumi kvaliteediga. Kui ruum ei kutsu õues aega veetma ja ei soosi spontaanseid suhtlushetki, mõjutab see meie heaolu. Kolmandana välja kooruv tendents on puudujääk nüüdisaegsetes elupindades. "Kõiki neid aspekte tuuakse selgelt väikelinnade arengutakistustena esile ka inimarengu aruandes," ütles Tilga. "Näiteks tõdetakse raportis, et renoveeritud korterite või väikelinnade uusarenduste puudujääk on oluline arengupidur. Lisaks ka see, et kodanikuühiskond on meil küll teinud suuri pingutusi arutelu- ja kaasamiskultuuri arendamisel, ent vaatamata sellele oleme kodanikuaktiivsuselt Soomest, Rootsist mitukümmend aastat maas." 

Läbivalt hindasid kümne linna elanikud kõige kõrgemalt rohealade lähedust ja mugavat ligipääsu loodusele. Samuti hinnatakse kõrgelt kodukoha turvalisust, puhtust ja linnaruumi valgustatust. Ka kogukondlike tegevusi peetakse keskmiselt pigem heaks.

"Maailmas on aina levinum 15 minuti linna kontseptsioon. Inimesed soovivad, et jalakäigu kaugusel on olemas eluks olulised teenused ja et kodulähedane avalik ruum kutsub õue ning suhtlema. Nii mitmedki meie väikelinnad ei peagi palju tegema, nad juba on 15 minuti linnad. Seega teadlik keskuste tihendamine, kultuuripärandi suurem kasutuselevõtt ja ruumi atraktiivsemaks muutmine loob suure potentsiaaliga elukeskkonna, mis meelitab aina rohkem linnast ära," rääkis näituse kuraator.

Näitusega seoses aitas Eesti Koostöö Kogu korraldada ka 16 temaatilist avalikku loengut. Rändnäitus jättis positiivseid jälgi pea igasse peatuspaika ning tulevikukski. Näitus peatus oma reisil maakondade keskraamatukogudes. Kairi Tilga sõnul juhiti sellise näitusekoha valiku kaudu tähelepanu raamatukogule kui kriitiliselt tähtsale heale avalikule ruumile ja selle potentsiaalile tuua kogukond kokku ja arutada kodukohta puudutavaid teemasid. Näituse tekstidest, infomaterjalidest koondab Eesti Koostöö Kogu kokku virtuaalse vabavaralise e-kodukoha kompassi käsiraamatu. See on inspireeriv ja innustav materjal kogukondadele, omavalitsustele, õpetajatele, aktiivsetele kodanikele.

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 "Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud" on järjekorras üheksas Eesti Koostöö Kogu välja antav aruanne. Aruande koostamisesse panustas 39 teadlast Tartu ülikoolist, Tallinna ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti maaülikoolist, Eesti kunstiakadeemiast, Helsingi ülikoolist ja Manchesteri arhitektuuriülikoolist.