Ungari keel Eesti kooli

Sander Liivak. Foto: Agnes Aus

Erinevalt maadest ja rahvastest ei jagune keeled suurteks ja väikesteks. Iga keel on suur, sest sellesse mahub ära kogu maailma peegelpilt. Ometi valitseb keelte vahel ebavõrdsus. Poola ja ungari filoloogid hakkavad keelt õppima alles ülikoolis, tulevased inglise ja saksa filoloogid aga juba algklassides.

Margus Konnula (Contra) on kirjutanud Õpetajate Lehes, et iga kool peab leidma oma niši. Lisan omalt poolt, et kui gümnasist peab nagunii vanematekodust õpilaskodusse kolima, võiks sellega kaasneda mingi lisaväärtus. Nõo reaalgümnaasiumis on selleks tipptasemel täppisteadused ja Tallinna muusikakeskkoolis helikunst. Väga popid on võõrkeelekallakuga koolid, aga need on kaldu suurriikide keelte suunas. Lisaks inglise kolledžile, prantsuse lütseumile ja saksa gümnaasiumidele oleks vaja vene gümnaasiumi eesti perede lastele.

Õppida tasub ka väiksemate rahvaste keeli, sest needki rahvad on andnud oma panuse Euroopa ja isegi Eesti kultuuripärandisse. Päris mõistlik on õppida Noarootsis rootsi ja Valgas läti keelt. Eestis võiks olla ka selline gümnaasium, mis õpetaks C- või isegi B-võõrkeelena ungari keelt ja kuhu tuldaks seda õppima üle Eesti. Võibolla aitaks selline spetsialiseerumine mõnel toredal maagümnaasiumil kohalike noorte nappuse kiuste põhikoolistumisest pääseda?