Juhtkiri: kellele lüüakse lahtiolekukella?

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Teisipäeval tegi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt valitsusele ettepaneku pikendada meelelahutusasutuste lahtiolekuaega, nii et senise kella 23 asemel tuleks need sulgeda kell üks öösel. Valitsus seda ei aktsepteerinud, põhjendades oma otsust haiglate liiga suure töökoormusega. Praegu on haiglates 500 koroonahaiget, haiglate koormuse lagi on umbes 800.

Arvestades omikrontüve leviku eripära, võib selle saada ka päevasel ajal kaubanduskeskusest või bussist. Lõbustusasutustes ei hakka viirus kell 23 oluliselt rohkem vohama ja siin tulebki lähtuda omavastutusest. Paljud teavad, mis on omavastutus näiteks kindlustuses. Aga see termin ei hõlma mitte ainult kindlustust, vaid kogu meie elu – ei kindlustusfirmad ega riik ei käi ju inimeste aedades kontrollimas, ega reha pole murul sedapidi, et selle varrega vopsu näkku võib saada.

Kui kellaajapiirang mullu kehtestati, oli kõigist haigestunutest ainult üks protsent viiruse hankinud meelelahutusasutusest. Sel aastal haigestunute puhul on see protsent ilmselt veelgi väiksem – õhtuse vööndi meelelahutusel on nimelt juba praktiliselt kriips peal. Rakvere baaripidajate väitel on nad piirangu tõttu kaotanud 90–95 protsenti käibest ja see on kurb, kuna tähendab kaugemale ulatuvaid taga­järgi.