Kommentaar: puudustkannatavad inimesed on koalitsioonil meeles vaid sõnades, kui sedagi

Helmen Kütt. Foto: Marko Saarm

Peaminister Kaja Kallas on riigikogu ees korduvalt kinnitanud, et just toimetulekutoetuse tõstmine aitaks neid, kes kõige rohkem abi vajavad, kellel on kõige raskem. Selle sõnumi käis valitsusjuht välja jaanuaris, kui temalt sai päritud hinnašoki leevendamise võimaluste kohta. Sama mõtet kordas peaminister ka 9. veebruari infotunnis. Kuldsed sõnad! Seda enam, et jaanuari keskel teatas sotsiaalkaitseminister, et viivitamatult tuleb toimetulekupiir viia 150 eurolt 200 eurole.

Paraku pole reformierakonna poliitikute igati õigetele sõnadele järgnenud mitte ühtegi otsust ega tegu. Keskerakonna liidrid eesotsas Jüri Ratasega võitlevad hoopis ennastunustavalt koroonatõendi kaotamise eest, olles täiesti unustanud ühiskonna kõige haavatavamad liikmed.

Sotsiaaldemokraadid taotlesid läinud sügisel kaks korda toimetulekutoetuse suurendamist: esmalt tegime muudatusettepaneku 2022. aasta riigieelarvesse ja detsembris käisime sama ettepaneku välja ka meie energiavaesuse ärahoidmise paketis. Kurvastaval kombel ei võtnud valitsus meid kuulda, kuigi oli ilmselge, et 2019. aastast muutumatuna püsiv toetus ei paku vajalikku sotsiaalset kaitset. Kappav inflatsioon on praeguseks probleemi oluliselt teravdanud. Ja nii olemegi seisus, kus 150 euro suurust toimetulekupiiri arvestatakse pere ainsa või esimese liikme puhul, iga järgneva täisealise pereliikme puhul on arvestuse aluseks 120 eurot ja lapse puhul 180 eurot. Need summad ei taga enam toimetulekut. Kui minna tagasi Signe Riisalo pakutud 200 euro juurde, siis ka see jääb alla absoluutse vaesuse määrale, mis on juba 220,5 euro juures. Aga sellestki sammust oleks palju abi.