Nädala kaja: karu, kirjandus ja doping

Inna Grünfeldt. Foto: Meelis Meilbaum

Ehkki nii lõppeval nädalal kui ka eelnenutel käis pinev arutelu, kas Venemaa ründab Ukrainat, ning õnneks oletataval rünnakupäeval sõjalist konflikti ei tekkinud, lükkab elu ette ka teisi teemasid. Sel nädalal siis karu ja kirjanduse. Olümpia muidugi ka.

Karu nimelt tuli koopast välja ja avaldas oma arvamust unerahu rikkumise pärast kriimudega Scoutspataljoni võitleja ihul. Metsaott taandus paukpadrunite saluudi saatel, ent avaldus oli selge: mis te tulete minu õue peale suusatama. Laske metsaelanikel rahus olla. Teile ju ka ei meeldi, kui käime teie mesitarusid näppimas. Teeks õige (vahe)rahu?

Raamatukogude aasta raames Lääne-Virumaa keskraamatukogu eestvõttel lahti läinud lugemisbingo piletite ühel mänguväljal on samuti teema “Karu”. Missuguseid raamatuid peale Nikolai Baturini romaani “Karu süda” peaks lugema, et saada tempel sellele ruudule? Kindlasti sobib nii Anton Tšehhovi komöödia “Karu” kui ka Alan Alexander Milne’i filosoofiline “Karupoeg Puhh”, miks mitte ka Ellen Niidu “Karud saavad aru” või Jüri Kolgi “Laskmata karu peied”. Rakvere teatri “Tavaline ime” kui lavastus arvesse ei lähe, küll Jevgeni Švartsi teos, kui see raamatukogust üles leida. Vihjeks, et see on ilmunud eesti keeles aastal 1973.