Repliik: hakkame magama sättima

Mart Rauba. Foto: Marianne Loorents

Kui süüvida natuke asjadesse, mille üle praegu enim vaieldakse, tahaks vahel lihtsalt magama jääda.

Justnimelt, lugesid õigesti, magama jääda. Väsimusest, mitte igavusest, kuna igasugu arutelud on huvitavad. Ka need lõputuna näivad ühe koha peal tammuvad vaidlused viivad lõpuks kuhugi. Kasvõi selleni, et saame kunagi tagasi vaadata ja naerda, kui kuradi kaua me mingil mõttetul teemal arutleda suutsime.

Kui arutelu on eos disainitud nii, et mõlemal poolel on alati vaieldamatult õigus, ei ole paremat varianti kui peatäis und. Parim aeg uinakuks on siis, kui inimene pole oma kõiketeadvas guruolekus veel suutnud vastaspoole peale vihastuda. Kõik me ju teame, kui kerge see on juhtuma. Arvestades teemasid, mis muist vaidlusi põhjustavad, on unne suikumine puhas lust – võib olla üsna kindel, et hommikuks ei ole probleem kuhugi kadunud ja saab ikka mõnuga edasi vaielda.