Kolumn: miks sa eesti keeles ei räägi?

Martin Nõmm. Foto: Erakogu

Eesti keelt emakeelena kõneledes võivad paljud selle keerukused tundmatuks jääda. Muidugi on uhke tunne, kui mõnes maailma kõige raskemate keelte edetabelis taas eesti keel figureerib, kuid emakeele puhul seda vist saavutusena võtta ei saa. Seda raskust hakkad aimama alles siis, kui üritad välismaalasest keeleõppijale seletada, miks võib minna voodi ja voodisse, samuti poodi, aga mitte poodisse, või et miks vajab üks keel nii palju käändeid. Muljete jagamisest selgus samas, et keele enda keerukus pole kindlasti mitte ainukeseks väljakutseks.

Poes või restoranis saab eesti keelt harjutada oodatust harvemini, kuna teenindaja vastab sageli inglise keeles isegi siis, kui pöörduja jonni ei jäta ja eesti keeles jätkab. Teenindajal on oma loogika, mõnes mugavamas keeles saavad asjad kiiremini ja lihtsamini aetud ja mõnikord ei saa arugi, et inimene soovib harjutada.

Endalgi on olnud olukordi, kus välismaalased minu käest väga püüdlikult eesti keeles õiget teed küsinud või infot otsinud on, kuid mina neile tuimalt inglise keeles vastanud olen. Nüüdseks olen aru saanud, et mitte kuigi sorav eesti keel pole asi, mille eest kedagi ära päästma peab.