Juhtkiri: Vastlapäev nagu muiste

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastlaliu laskmine.
Vastlaliu laskmine. Foto: Tiina Erala

Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust.



Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu, mis kestab lihavõttepühadeni. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega katoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha, eriti seajalgade söömine.

Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpu poole sobis liulaskmiseks tükk kilet ja igat masti kelk või liulaud. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18. ja 19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmisel on võisteldud ajast aega ja vastlapäeva juurde on paratamatult kuulunud kummuli läinud reed ja mäest alla libisejate kokkupõrked.

Tore on see, et erinevalt paljudest teistest rahvapühadest pole vastlapäev omandanud kommertslikku mekki. Vastupidi jõuludele, sõbrapäevale ja lihavõtetele ei kubise poed vastlanännist.

Peale vastlakuklite sellele pühale iseloomulikku “nänni” ei müüdagi. Ja see on üksnes positiivne, et vastlad seostuvad inimestele hernesupi, kuklite ja liulaskmisega, mitte ostuhullusega. Vanade aegade vastlapärandiks on ka kondivurr, mida kondi puudumisel saab edukalt teha nööbi ja nööriga.

Vastlapäev on teistmoodi püha ka seetõttu, et vastlapäeval võivad vanatüdrukud ise kosja minna, kusjuures vanapiigale äraütlemine on keelatud. Nii et vallalised mehed, hoidke täna alt!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles