Rahanappus on võtnud omavalitsustelt vabaduse

Erik Gamzejev. Foto: Mihkel Maripuu

Kui keskvõim tahab tõeliselt, et linnad ja vallad muutuksid tugevamaks, siis tuleb riigi maksusüsteemi muuta nõnda, et omavalitsused saaksid maksudest endale püsivalt suurema tüki kui praegu.

Enne mullu sügisel toimunud kohalikke valimisi tõid optimismist pakatavad kandidaadid enamikus omavalitsustes valijate ette uljaid plaane, kuidas nad kohalikule elule uut hoogu hakkavad andma. Argielu tegelikkus on aga selline, et kui valitud võim ametisse asus, oli riik juba üle 95 protsendi tuludest seaduste ja määrustega paika pannud. Nõnda on see laias laastus olnud aastakümneid. Kuid see nii-öelda iseseisvat otsustamist sümboliseeriv singikiht paksu leivakääru peal on muutumas järjest õhemaks.

Eesti põhiseadus ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. Aga võrdluseks, kuidas saaks näiteks üks perekond teha oma elu korraldavaid otsuseid, kui valitsus oleks tema eelarve kindlalt ära lahterdanud: 1000 eurot peab minema eluasemekuludeks, 500 eurot tohib kasutada toidu ostmiseks, 400 eurot sõiduki ülalpidamiseks, 300 eurot riiete ostmiseks ning vabakavaks ehk oma valikuteks, millele raha kulutada, jääb vaid 100 eurot. Seejuures on ka sissetuleku teenimise viisid täpsete raamidega piiratud.