Vaade: kõvakäeline juht ei luba

Aivar Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko

Paljud venelased, ja muu maailm ka, rõhutavad, et see katastroof, mis juhtus, pole mitte Vene-Ukraina sõda, vaid Putini-Ukraina sõda. Et lihtsad venelased ei teadvatki, mis tegelikult toimub, ja nii edasi.

Mõnes mõttes õige, aga lubage siiski paarile tõsiasjale tähelepanu juhtida. Kas Kunda kiirabitöötaja Jelena Fjodorova on siis infoväljadest ära lõigatud, et ta arvab nii, nagu arvab? Inimest, keda muide kiidetakse kui head spetsialisti, ei saa ka rumaluses või kitsas silmaringis süüdistada, aga ikka on ta nii Putini-meelne, kui olla saab. Ja ta pole Eestis üksi.

Jah, Venemaa on blokeerinud paljud infokanalid. Aga: nende riigitelevisioon ei tõtanud esimese uudisena teatama rubla kursi langusest, kuid ometi olid venelased kui üks mees pangaautomaatide taga järjekorras, et päästa, mis päästa annab, ja vähemalt sularaha välja võtta. Kuidas nad siis sellele infole ligi pääsesid?

Ka minu tuttav Venemaa venelane räägib, et tema teab ja tema sõbrad teavad, mis tegelikult toimub. Ta kinnitab, et hangib oma infot ka välismaa (venekeelsetest) kanalitest ning mõtleb oma peaga, aga temasuguseid on seal riigis paraku vähe.

​Samuti on Venemaal hoolimata riigi sanktsioonidest alles paar-kolm sõltumatut tele- ja raadiojaama. Infopuuduses see rahvas olla ei tohiks, aga tänavatele ikka ei tule. Sest kõvakäeline juht ei luba.

Sest järgmised tsaarid või tsarinnad, vabandage väga, olid looduse poolt lollakad.

Tegelikult väärib iga rahvas oma valitsejaid. Vene rahvas on alati end juhtima tahtnud kõva käega inimest. Nagu kirjutab minu hea tuttav ajaloolane Egon Mets Eesti Päevalehes: neile pole tähtis, kas juhti nimetatakse tsaariks, poliitbüroo esimeseks sekretäriks, peaministriks või presidendiks, peamine, et talle saaks alt üles vaadata. Et oleks keegi, kelle sõna on seadus.

Pärast tsaar Peeter I surma sattus Vene tsaaririik pikaks ajaks langusesse. Sest järgmised tsaarid või tsarinnad, vabandage väga, olid looduse poolt lollakad ja tegelikult ei juhtinud riiki nemad. Kuni tuli võimule kõvakäeline Katariina II, kes teatavasti polnud vene verdki.

Tõeline kaos, nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes, tabas Venemaad 1990-ndatel, kui Nõukogude Liit lagunes. Siis otsustas Boriss Jeltsin presidendina seda riiki tõepoolest demokraatlikult juhtida, aga tagajärjeks oli meeletu kuritegevuse kasv, oligarhide teke ja suured sisemised rahutused, millest Jeltsin jagu ei saanudki.