Kommentaar: eksamilävend kui viigileht hariduse võtmeprobleemi ees

Jaak Juske. Foto: Konstantin Sednev

Eestis on siiani lähtutud ühtluskooli põhimõttest, mis tähendab, et meie lapsed ja noored peavad saama kõikjal Eestis võimalikult hea ühtlasel tasemel põhihariduse – tugeva vundamendi, millelt oma õpinguid jätkata. Just sellele alusmüürile on toetunud meie kui haritud rahva kuvand. Nüüd aga tahab haridus- ja teadusministeerium ühtluskooli põhimõttest vaikselt loobuda, sest kui loobuda põhikooli kohustuslikest lõpueksamitest, kaob võimalus mõõta ja võrrelda koolide taset üle Eesti. Nõrgemad koolid muutuksid seetõttu veelgi nõrgemaks. Need õpilased ja õpetajad, kes ei soovi mingil põhjusel rohkem pingutada, teeksid siis vähem tööd. Väga suure tõenäosusega oleks tulemuseks meie rahva haridustaseme langus.

Veelgi kummalisem on ministeeriumi plaan kaotada põhikoolieksamite puhul lävend. Piisab, kui koolinoor tuleb lihtsalt eksamile kohale, ja üks oluline samm on elus nagu niuhti astutud. Äkki peaks järgmise sammuna kehtestama korra, kus õpilasel piisab klassikursuse läbimiseks sellest, kui ta astub korra aastas üle koolimaja ukse? Tekib küsimus, miks ministeerium tahab just nüüd ja praegu neid põhjalikult läbi kaalumata muudatusi läbi suruda. Kas need ongi tänapäeva Eesti koolis ja hariduses kõige olulisemad mured? Kindlasti mitte.

Nende ettepanekutega välja tulnud praegune haridus- ja teadusminister tahab varjata oma saamatust õpetajate palgaleppe täitmisel. Tuletame meelde, et õpetajate keskmine palk pidi juba eelmisel aastal moodustama 120 protsenti riigi keskmisest palgast. Juba aastal 2021! Täna räägib minister, et see lubadus saab alles 2025. aastaks täidetud. Hea, et lubabki, kuid kolme aasta pärast ei ole proua Kersna kaugeltki enam haridusminister.