Musta pässiku õppepäeval tutvustati metsaomanikele tšaaga kasvatamist ning pakuti seenest valmistatud eliksiire.Foto: Marianne Loorents
Need, kes on tihti jalutanud mõnes meie kaasikus, on kindlasti silmanud mõnede kasepuude tüvel tumedat mügarikku. Tegu on tšaaga ehk musta pässikuga – puutüve vigastatud kohale kasvava seenega, mis on tuntud oma raviomaduste tõttu ja mida on rahvameditsiinis kasutatud juba aastasadu.
Ka kasekäsnaks kutsutud must pässik kasvab kogu põhjapoolkeral. Seenest tehtud teed, tõmmiseid ja tinktuuri tuntakse hästi Vene, Jaapani ja Euroopa rahvameditsiinis. Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn mainis seent ka oma kaheosalises raamatus “Vähktõvekorpus”, mille ta kirjutas aastatel 1963–1966.
Seente kuningas must pässik
Selline näeb välja õige must pässik. Teda leidub vahel ka musta lepa või pihlaka tüvel, kuid enamasti siiski kasepuul.Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees
Mustas pässikus on leitud 200 bioaktiivset ainet, seetõttu nimetatakse teda Aasias seente kuningaks. Ta sisaldab palju vitamiine, mineraale ning teisi kasulikke toitaineid, tugevdab immuunsüsteemi, alandab veresuhkrut ja vähendab kehas põletikku. Tõsi, põletik on keha viis võidelda haigustekitajatega ning pole seega üdini halb nähtus, kuid pikemalt kestes võib põletik muutuda krooniliseks ning mängida olulist rolli artriidi ja depressiooni tekkimisel.
Must pässik kaitseb meie rakke vabade radikaalide eest, mida tekitavad liigne UV-kiirgus ning toidus ja õhus levivad saasteained. Must pässik sisaldab kõikidest looduslikest toiduainetest kõige rohkem superoksiiddismutaasi (SOD) ehk ensüümi, mis vabu radikaale lõhub, samuti äärmiselt palju antioksüdante.
Chaga-ekstrakt suurendab immuunrakkude ehk valgete vereliblede tootmist ning tõstab keha loomuliku atsetüülkoliini taset, mis soodustab õpivõimet ning mälu tööd. Mitmes uuringus on leitud, et must pässik vähendab aju oksüdatiivset stressi, aidates kaasa kognitiivse funktsiooni paranemisele.
