Vilde auhinnaga pärjati “Madis Jeffersoni 11 põgenemist”

Tauno Vahteri "Madis Jeffersoni 11 põgenemist" pälvis Eduard Vilde kirjandusauhinna. Foto: Raamat

Täna, Eduard Vilde 157. sünniaastapäeval otsustas Vilde kirjandusauhinna žürii, et eesti kirjanduse kõige vildelikum teos oli aastal 2021 Tauno Vahteri “Madis Jeffersoni 11 põgenemist”.

Žürii hinnangul on Johannes Lapmanni seiklusrikkal elul põhinev teos vildelik mitmes mõttes: raamat on põnev ja seikluslik, samas oli ka Eduard Vilde ise rahutu hing ja suur rändur. Lisaks kõigele on Eduard Vildet teose ühes episoodis mainitud.

“Vilde muster on fooniks. Kirjanik on huvitavalt kokku pannud ajaloojupid ja vahepeal tekib kahtlus, kas niisugune inimene oli päriselt olemas,” ütles žürii staažikaim liige Ilme Post. Lääne-Virumaa keskraamatukogu arendusspetsialist Tiina Kriisa märkis, et kirjaniku neutraalne vaade laseb eriti selgelt näha olukordade absurdsust ja traagikat.

Tauno Vahter ütles, et võttis teate Vilde kirjandusauhinnast vastu üllatuse ja tänuga. “Sellistel koledatel aegadel ei tunne sellest ehk nii palju rõõmu, aga küllap kunagi tundub selle võrra rõõmsam,” sõnas kirjanik.

Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale kandideerisid veel Piret Raua “Portselanist nael”, Kai Aareleidi “Vaikne ookean”, Mart Kivastiku “Sure, Poisu!”, David Vseviovi “Onu Moritza sõnaraamat” ja Urmas Vadi “Hing maanteeserval”.

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis Eduard Vilde nimelise kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast teeb seda Vinni vallavalitsus.

Kirjandusauhind määratakse aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.

Auhinna esimene laureaat oli Rudof Sirge romaaniga “Maa ja rahvas”.