Paljudel põgenikel on Eestis sõbrad-tuttavad juba ees

Nädal tagasi saabus vastuvõtukeskusesse palju esmatarbekaupu. Foto: Mart Rauba

Rakveres põgenike Virumaa vastuvõtukeskuses oli nädalavahetusel võrdlemisi rahulik. Põgenikemasse linna ei saabunud. Saabujate esmane registreerimine on kulgenud muretult.

Viimaste andmete kohaselt on Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainast põgenenud ligi 1,5 miljonit inimest, neist umbes 5000 Eestisse. Valdavalt saabuvad Eestisse siiski need, kellel siin sugulased-tuttavad ees on, kuid on neidki, kel Eestiga side täielikult puudub.

Eestist on Poola-Ukraina piirile põgenikele appi läinud kümned bussid ja vabatahtlikud, kes kõik kuidagi panustada soovivad. “Selleks et vältida olukorda, kus abistajaid on rohkem kui abivajajaid, peaks abi pakkumine käima läbi organisatsioonide, kes oskavad täpsemalt transporti koordineerida ning saadetisi Ukrainasse toimetada,” rääkis Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Janno.

Sõjapõgenike ära toomist Ukraina piirilt koordineerib koostöös Eesti riigiga Eesti Pagulasabi, kelle kodulehelt leiab abipakkuja kõik vajalikud kontaktid. Nii on seal ka kirjas, et nad ei koordineeri eraisikute omaalgatuslikke evakuatsioonisõite.

Samamoodi on ka Rakveres, kohalikul tasandil, abistamine nädalaga läinud täpsemaks. “Hea meel, et abistajaid on tõeliselt palju, kuid praegu ei ole vaja, et toodaks massiliselt toitu ja riideid. Kui on soovi abistada ja esmatarbekaupu annetada, tuleks enne täpsustada, millist abi ja kas on üldse hetkel vaja,” kõneles Virumaa vastuvõtukeskuse juhataja Ave Sats ning lisas, et abistajad võiksid mõelda kohalikul tasandil. “Põgenikke majutatakse kohalikes omavalitsustes üle Lääne-Virumaa. Abipakkujad peaksid suhtlema otse omavalitsustega ja pakkuma, et kuidas nad seal aidata saavad, näiteks koolides, kultuurikeskustes ja nii edasi.”

Abipakkujad peaksid suhtlema otse omavalitsustega ja pakkuma, et kuidas nad seal aidata saavad, näiteks koolides, kultuurikeskustes ja nii edasi.

Ave Sats, Virumaa vastuvõtukeskuse juhataja

Virumaa vastuvõtupunkti ülesandeks on registreerida saabujad ja majutusasutustesse edasi suunata. “Edasine vastutus langeb juba kohalike omavalitsuste kätte, kes koostöös sotsiaalkaitseorganisatsioonidega põgenike vajadusi katma hakkavad,” ütles Sats.

Satsi sõnul on saabujate hulgas märgata tahet aidata ja kohe tööle asuda. “Vastuvõtukeskus ei tegele töökohtade vahendamisega, kuid infot töökohtade kohta küsitakse ikka. Töökuulutustega tegeleb töötukassa ning nendega ka infot pidevalt põrgatame.” Hiljuti saabus Rakverre ka näiteks omavalitsuse töö kogemusega põgenik, kes vastuvõtukeskusele vabatahtlikku abi pakkus. “Kindlasti on suureks abiks, kui meil on Ukraina ametnik abiks, ta oskab keelt ja tunneb kohalikku eluolu,” lisas Sats.

Enamasti saabuvad Eestisse naised, lapsed ja vanemad inimesed, kellel sugulased-tuttavad Eestis ees. “On ka üksikuid, kellel Eestiga igasugune side puudub, kuid enamasti teatakse-tuntakse kedagi juba Eestist. Seetõttu ei saabuta ka Eestisse vähemalt hetkel massiliselt,” rääkis Jaak Janno.

Siiski ollakse massiliseks sõjapõgenike saabumiseks valmis. “Meil on nädala jagu õppuseid olnud, et mis teha olukorras, kui siia peaks saabuma suurem mass inimesi,” ütles Janno.