/nginx/o/2022/03/10/14418880t1hd050.png)
/nginx/o/2022/03/10/14418441t1hdfc0.png)
Kuigi telliskorstnat võib näha paljudes vanades majades, on tänapäeval kõige tuleohutum ja pikaajalisem valik moodulkorsten, mis jaguneb raskemateks plokk-korstendeks ning kergemateks ja alusvundamenti mitte vajavateks metallkorstendeks.
Sisuturundus
Mida jälgida korstnavalikul?
Korstna peab alati valima lähtuvalt kütteseadmest, sest vastasel juhul ei pruugi kütteseade ja korsten omavahel kokku sobida. On olnud ka juhtusid, kus majaomanik on pidanud aasta pärast korstna täiesti uuesti ehitama, sest vale korstnavalik on põhjustanud selle kiire lagunemise.
Korstna sobivust eri kütteseadmetega näitab CE-märgistus, kuid üldjuhul on kõige lihtsam ja turvalisem valik kas keraamiline või laavakivist plokk-korsten, mida on lihtne paigaldada ning mille välispind soojeneb kütmisel vähe.
Vahel on aga korstna ehitamisel vaja teha kõrvalepõikeid sarikatest või vahelae taladest või ei ole põranda kandevõime kuigi suur. Sellisel juhul on lahenduseks isoleeritud metallkorsten, mida saab tänu kergele kaalule kinnitada põrandale, kütteseadme peale ning isegi seinale või lakke.
/nginx/o/2022/03/10/14418435t1h12f3.png)
Korstna ostmisel küsi järgmisi kontrollküsimusi:
- Kas korsten töötab kuivades või märgades tingimustes, kas kõrgetel või madalatel temperatuuridel? Eriti just madalatel (alla 150-kraadistel) temperatuuridel, märgades tingimustes (nt gaasikatelde korral) töötavad korstnad peavad kindlasti olema happekindlad (happekindlast roostevabast terasest või plokk-korstende puhul vastupidavast keraamikast), et kütmisel tekkiv happeline kondensaatvesi korstent läbi ei söövitaks. Seda tuleb jälgida ka siis, kui olemasolevas majas plaanitakse kütteseadet vahetada. Näiteks kui minnakse üle puidult õli- või gaasiküttele, tuleb kindlaks teha, et korsten oleks kondensaadi- ja happekindel. Schiedeli tootevalikust on sellised Rondo Plus keraamiline korsten ja metallkorstnad.
- Milline on põlemisel eralduva suitsu temperatuur? Korstna temperatuuriklass ning teised omadused peavad sobima kütteseadmega – vastasel juhul võib korsten praguneda ja tekkida tulekahju.
- Kas kütmisel kasutatakse tahket või vedelat küttematerjali (nt õlikatlad)? Näiteks tahke kütte põletamine eeldab paremat tõmmet ning selle käigus eraldub rohkem tahma. See nõuab lihtsasti puhastatavaid korstnaid, millel on sileda sisepinnaga lõõrid. Sellele tingimusele vastavad kõik Schiedeli moodulkorstnad.
/nginx/o/2022/03/10/14418436t1hd263.jpg)
- Milline on konkreetse kütteseadme jaoks optimaalne suitsulõõri läbimõõt? Andmed selle kohta leiab kütteseadme paigaldusjuhistest, vajadusel saab küsida lisa tootjalt või edasimüüjalt. Schiedeli korstende valikust leiab üldiselt lahenduse sõltumata suitsulõõri läbimõõdust.
- Kas korstnasse on vaja ühendada üks kütteseade või rohkem? Üldjuhul peab turvalisuse kaalutlusel igal kütteseadmel olema korstnas eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega seadet, mille suitsu temperatuur on kuni 400 kraadi ning korstnaühenduste vahe vähemalt 60 cm. Sel juhul peavad olema ka eraldi siibrid mõlema kütteseadme ja korstna vahel.
- Kuhu korsten majas tuleb ning kas see ehitatakse hoonesse sisse või hoonest välja? Korsten tuleb teha võimalikult vertikaalne ning valida lühim ja sirgeim tee küttekoldest suitsu väljajuhtimiseks. Korstna kõrvalekalle vertikaalsuunast võib olla kuni 45 kraadi, kuid juba 30-kraadiste kallete puhul tuleb tähelepanu pöörata korstna toestamisele kinnitustega talade või seina külge ning puhastusluukide lisamisele.
- Kas kütteseadme ja korstna ühendamiseks on vaja ehitada horisontaalsed ühenduslõõrid? Ühenduslõõrid ehk sleped ei tohi läbida ehitise konstruktsioone, need peavad olema võimalikult lühikesed ja sisenema korstnasse kuni 45-kraadise nurga all.
- Kui kõrge peaks tulema korsten? Kuni 30-kraadise viilkatuse korral peab korstna katuseharjapoolne külg ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna, teravama kaldenurga korral olenevalt katusematerjali tulekindlusest vähemalt 1–1,5 meetrit ning lamekatuse korral vähemalt üks meeter katuse pinnast või kolme meetri raadiuses asuvatest takistustest (katuse rinnatis, ventilatsiooniseade vms).
/nginx/o/2022/03/10/14418439t1h7949.jpg)
- Milline peaks olema korstna viimistlus? Näiteks täispikkuses väljas paiknev korsten võib vajada lisasoojustust, maja sees olevaid korstnamooduleid võib krohvida ja värvida. Korstna võib katta kipsplaatidega vaid juhul, kui need on kinnitatud karkassile ning on tuleohutuse tagamiseks korstnast nõutud kaugusel. Kindlasti tuleb korstna katusepealset otsa kaitsta vihmamütsiga ning jälgida, et lumi ja tuul ei kahjustaks korstent.
- Kuidas saab korstent puhastada? Tuleohutusnormide järgi peab hoone omanik tagama korstnale ohutu juurdepääsu seisutasapinna, katuseastmete või -redeli ning turvakonksude abil. Nende puudumisel on korstnapühkijal õigus tööst keelduda. Katuse turvavarustust saab lisada ka juba valmisehitatud majale. Katuse turvavarustusega saad tutvuda siin.
Kindlasti tasub kõik need aspektid korstnatootjaga läbi arutada, sest vaid nii leiab oma majale parima korstna, mida ei pea juba paari aasta möödudes ringi ehitama hakkama.
Schiedel pakub majaomanikele tasuta korstnaalast nõustamist. Kui sul peaks olema sel teemal küsimusi või vajad tasuta nõu, siis võta ühendust:
Schiedel Eesti
627 5560