Venemaa invasiooni tõttu Ukrainasse on sõja eest põgenenud viimastel andmetel 2,5 miljonit inimest, neist umbes 14 000 Eestisse. Haridusministeerium teeb koostööd omavalitsustega, et siia jõudnud Ukraina lapsed võimalikult kiiresti kooli minna saaksid.
Omavalitsused kinnitavad koolide valmisolekut põgenike vastuvõtuks
Reede lõuna ajal toimunud haridusministeeriumi pressikonverentsil rääkis ministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, et praegu ei ole võimalik ennustada, kui palju lapsi sõja tõttu Eestisse satub. "Oleme kaardistanud omavalitsuste koolide võimekuse ning tegutseme vastavalt, et kõik sõjapõgenikud kooli saaksid võimalikult kiiresti minna," sõnas Vinter-Nemvalts.
Kantsler jätkas, et kohalikele omavalitsustele langeb suur vastutus. "Eelisjärjekorras peaks lapsed suunama eestikeelsetesse õppeasutustesse, et vältida pingeid, mis võivad tekkida," ütles ta. Vinter-Nemvaltsi sõnul on sõja tõttu viha õhutamist ja kiusamist koolides juba ette tulnud ning sellistele juhtumitele peavad koolid väga kiiresti ja otsustavalt reageerima. "Tuleb sekkuda ja selgitada lastele olukorda, miks me sellises situatsioonis hetkel oleme. Kool peab tagama turvatunde nii õpilastele kui ka õpetajatele," lisas ta.
Lääne-Virumaa omavalitsused on ühel meelel, et kindlasti on olukord keeruline, kuid hakkama saadakse. Rakvere linna on oma esmaseks elukohaks valinud 81 Ukrainast saabunud põgenikku. Saabujad on eelkõige naised lastega, kes on tulnud oma lähedaste juurde.
Rakvere linnapea Triin Vareku sõnul on haridusministeerium omavalitsustele ja haridusasutustele pannud sõjapõgenike hariduse, sealhulgas huviharidusega seoses rea kohustusi. "Hetkel ei ole paraku selge, milliste inim- ja finantsressurssidega neid tegevusi läbi peame viima ehk milline on riigi roll ja tugi. Teadmata on ka põgenike hulk, eriti viimase paari päevaga on nende arv hüppeliselt kasvanud," rääkis Varek.
Praegu kaardistatakse saabunute vajadusi ja soove ning oodatakse ministeeriumilt ja riigilt probleemidele lahendusi.
"Seega – hetkel ei ole linn veel valmis alustama sõjapõgenikele süsteemselt huvihariduse ja huvitegevuste pakkumist. Lisaks muule peame arvestama sellega, et väga suure tõenäosusega ei kesta sõda lühikest aega ning meie pakutavate teenuste osas tuleb luua kestlikumad lahendused," jätkas linnapea.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvak rääkis neljapäeval, et põgenike arv kogu aeg muutub. Viimase seisuga oli vallas 40 inimest, neist kümme lapsed. Lasteaiakohad on jagatud kolme lasteaia vahel: Veltsis kaks kohta, Uhtnas ja Lasilas kaheksa kohta. Lisaks saab Lasilas teha ruumi kaheteistkümnele lapsele. "Vajadusel tehakse Sõmeru noortekeskuses sõimerühm ehk siis alla kolmeaastastele lastele," sõnas Nõlvak.
Ukraina sõjapõgenikele avatakse 21. märtsil eraldi kool Sõmeru tehnika- ja loodusmajas. Koordinaator on maja perenaine Piret Laidro. Kavas on jagada õpet ka kõigis valla noortekeskustes ja koolides. Nõlvak tõi näite, et ühistunnid võiksid olla tööõpetuses.
Vinni vallavanema Rauno Võrno sõnul on temale teadaolevalt valda jõudnud seitse-kaheksa peret ehk umbes 20 inimest. Nende seas on alla kümne lapse, kellest osa lasteaiaeas.
Võrno ütles, et kõigi põgenike vajadustega tegeletakse, nii kooli kui ka lasteaeda minemine on korraldatud, huvihariduse pakkumisest on aga hetkeseisu arvestades vara rääkida.
"Praegu on saabujatel veel rahunemisperiood," sõnas vallavanem. Sooviga leida töökoht ei ole Võrnole teadaolevalt keegi vallavalitsusse pöördunud, küll on aga mitu ettevõtjat vallas juba ette pakkunud välja lahendusi.
"Hetkel on neid siin veel olematu mass. See võib muidugi nädala pärast ka muutuda. Täna on meil ainult teadmatus ja valmisolek," lisas ta.
Kadrina vallavanem Kairit Pihlak ütles, et teadaolevalt on saabunud üks perekond, kellel on lähedaste juures elukoht olemas. Koolis ja lasteaias aetakse asju, et lapsed saaksid esimesel võimalusel haridusteed jätkata. Pihlaku sõnul on koolis ja lasteaias kokku paarkümmend kohta, kuhu saaks kohe uusi lapsi võtta. "Ukraina lapsed saavad osaleda kõikides tegevustes nagu kohalikud lapsed," lausus vallajuht ja lisas, et kõik saabujad saavad tarbida samu teenuseid mis kohalikud. "Selles ei ole mingit küsimust," lisas Pihlak.
Neljapäevaks oli Viru-Nigula valda tulnud kaheksa põgenikku, vallaga on neist ühendust võtnud kaks. "Täna peaks laps saama isikukoodi ja ilmselt esmaspäeval juba läheb Aseri kooli 9. klassi, rohkem [lapsi] hetkel ei ole," sõnas Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum neljapäeval. Vallajuht on veendunud, et põgenikega saadakse hakkama ja probleeme ei teki.
Tapa vallas on tugev Ukraina kaasmaalaskond nii nõukogude ajast siia jäänute kui ka viimastel aastatel Ukrainast saabunud töötajate näol. Tapa vallavanema Valdo Helmelaiu sõnul on olukord volatiilne ning saabumine leebelt väljendades kaootiline. "Kui esialgne plaan oli riigil suunata saabujad regionaalsetesse keskustesse, kust peale esmaste toimingute tegemist oleks põgenikud suunatud omavalitsustesse, siis tegelikkuses jõuab neist esmalt keskusesse väiksem osa. Pigem minnakse oma tuttavate-sugulaste juurde ning alles seejärel võetaks ette enda dokumentide korda ajamine," rääkis Helmelaid. Viimaste andmete kohaselt on Tapale jõudnud 45 sõjapõgenikku.
Koolhariduse puhul on aga plaanid paigas. "Esmalt korraldada tegevusi õpiharjumuste säilitamiseks, leida võimalused Ukraina kooliprogrammi virtuaalõppe jätkamiseks. Koolis pakume lastele ja noortele ea- ja võimetekohaseid mõtestatud arendavaid tegevusi, et säiliksid õpiharjumused," selgitas Helmelaid.
Väike-Maarjasse on viimaste andmete kohaselt jõudnud neli peret ning mõned inimesed on pöördunud muredega ka valla poole. "Enamasti saabuvad siia põgenikud, kellel on vallas kontaktid ees, kuid muresid tuleb ikka ette. Nendega tegeleme," kinnitas vallavanem Indrek Kesküla.
Väike-Maarja vallas on sõjapõgenikest lastega juba varasem kogemus olemas. "Kiltsi kool on personali kinnitusel nendega ilusti varasemalt hakkama saanud ning kasutame kindlasti nende kogemusi ka edasistes tegevustes," rääkis vallavanem.
Saabunud põgenike arvu peab praegu suhtuma väga kriitiliselt, kuna see muutub tundidega.