Päästjad peavad olema valmis sekunditega lisaks tavavarustusele selga vinnama hapnikuballooni ja põlevasse majja tormama, kui on võimalus, et keegi võib seal sees olla. Et päästetöötajad selliseks olukorraks valmis oleks ega paanikasse ei läheks, süütab päästeamet igal aastal paar vana maja, loomulikult majaomanike loaga, et päästjad nendes harjutada saaksid. Seekord näidati vanale talumajale tikku Pruuna külas.
Eestis on päästjatel küllaltki võimas ja tasemel varustus, millega tulekahjusid kustutada, kõige suuremaks probleemiks kipub aga olema vee kättesaadavus. Kui paari kilomeetri läheduses tiiki ei ole, peavad päästjad kiiresti plaani, kuidas vesi siiski objektile toimetada. Selleks laotatakse põlengupaiga lähedale suur lahti pakitav bassein, kuhu paakauto tühjendab oma veevaru, ning kihutab uut laadungit peale võtma. "Kohapeal olevad päästjad saavad siis juba vett kasutada ning tulekahju hakata kustutama. Uus laadung vett peaks sündmuskohale jõudma enne, kui basseinis olev vesi otsa saab," rääkis ida päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialist Marek Martinson.