Kommentaar: kuidas mõjutab Venemaa isoleerimine Eesti majandust?

Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Eesti otsesed majandussidemed Venemaaga on ajas pidevalt vähenenud. Kui veel kümme aastat tagasi moodustas kaubavahetus Venemaaga 12 protsenti Eesti ekspordist, siis mullu kõigest 4 protsenti. Enamgi: kui jätta kõrvale kaubad, mida Eesti vaid vahendab, siis siin toodetud kaupade ekspordis oli Venemaa osakaal kõigest 2 protsenti.

Seega oli Venemaa Eesti kaupade jaoks tähtsuselt alles 12. sihtkoht. Peamiselt on Venemaale müüdud erisuguseid masinaid, ent ilmselt ei ole palju ettevõtteid, kellele oleks Venemaa olnud ainus või isegi põhiline turg.

Teistsugune pilt avaneb siis, kui vaadata Venemaa osakaalu Eesti impordis. Nimelt toodi mullu Venemaalt Eestisse kaupa enam kui 2 miljardi euro väärtuses, millega oli Venemaa Soome järel justkui meie tähtsuselt teine kaubanduspartner. Samas on see pilt petlik, kuna valdava osa impordist moodustas kütus, mis omakorda Eestist peagi jälle välja viidi. Hoolimata suurtest mahtudest on selle tegevuse li­sandväärtus aga väike ja puudutab väheseid ettevõtteid. Samas imporditakse Venemaalt ka kaupa, mida Eesti majandus väga vajab.