1990 Tapa saadikud võitlesid sõnaga sõjaväe vastu

Copy
Nõukogude sõjavägi ei rikkunud Tapal mitte ainult põhjavett, vaid ka hooneid. Näiteks Tapa mõis muutus pärast sõjaväe käes olemist täiesti kasutuskõlbmatuks ja väärtusetuks ning mõned aastad tagasi see lammutati.
Nõukogude sõjavägi ei rikkunud Tapal mitte ainult põhjavett, vaid ka hooneid. Näiteks Tapa mõis muutus pärast sõjaväe käes olemist täiesti kasutuskõlbmatuks ja väärtusetuks ning mõned aastad tagasi see lammutati. Foto: Marianne Loorents

Sõjaväe piiramatu võim, hoolimatu suhtumine maavaldustesse, mitteallumine kohalikele võimuorganitele, kontrolli puudumine sõjaväe tegevuse üle on viinud Tapa ökoloogilise olukorra katastroofilisse seisukorda, kirjutas Viru Sõna 1990. aasta märtsis.

1980-ndate lõpus ilmnes, et Nõukogude armee on oma hoolimatu suhtumisega reostanud Tapa piirkonna põhjavee, ja kaevudest võetud “vesi” läks sõna otseses mõttes põlema, kui sellele tikku näidati.

1990-ndate alguses saadi probleemist juba avalikult rääkida, aga esialgu polnud sellest mingit tulu. Sõjavägi lihtsalt ei reageerinud mingit moodi, ja nagu hilisemast ajast teada, õnnestus see meeletu reostus likvideerida alles pärast seda, kui Nõukogude vägi Eestist lahkunud oli.

Tagasi üles