Sõjaväe piiramatu võim, hoolimatu suhtumine maavaldustesse, mitteallumine kohalikele võimuorganitele, kontrolli puudumine sõjaväe tegevuse üle on viinud Tapa ökoloogilise olukorra katastroofilisse seisukorda, kirjutas Viru Sõna 1990. aasta märtsis.
Tellijale
1990 ⟩ Tapa saadikud võitlesid sõnaga sõjaväe vastu
1980-ndate lõpus ilmnes, et Nõukogude armee on oma hoolimatu suhtumisega reostanud Tapa piirkonna põhjavee, ja kaevudest võetud “vesi” läks sõna otseses mõttes põlema, kui sellele tikku näidati.
1990-ndate alguses saadi probleemist juba avalikult rääkida, aga esialgu polnud sellest mingit tulu. Sõjavägi lihtsalt ei reageerinud mingit moodi, ja nagu hilisemast ajast teada, õnnestus see meeletu reostus likvideerida alles pärast seda, kui Nõukogude vägi Eestist lahkunud oli.