”Virumaa suvesaund 2022”: lähemalt žüriiliikmetest

Mart Rauba
, ajakirjanik
Copy
Maalikunstnik Leekpea.
Maalikunstnik Leekpea. Foto: Erakogu

Sel nädalal käivitunud muusikakonkursile “Virumaa suvesaund 2022” saab võistluslugusid saata veebis kampaanialehel virumaateataja.ee/suvesaund. Aega on selleks veidi vähem kui kaks kuud.

Konkursi Virumaa Suvesaund võitja selgitavad nii rahvahääletus kui ka kaheksaliikmeline žürii, mille moodustavad teravaimad pliiatsid ja kirkaimad kriidid kohalikust kultuuripinalist. Kogu tänavuaastase žürii koosseis on kirjas kampaanialehel, järgnevate kuude jooksul tutvustab Virumaa Teataja hindajaid lähemalt ja kahekaupa. Palume aplausi kahele esimesele. Siin nad on – Leekpea ja Ahto-Lembit Lehtmets!

Kui enamik žüriiliikmeid on iga päev tihedalt muusikaga seotud, siis oleme (hea)meelega hindama kutsunud ka kellegi, kelle puhul on seda seost keerukam tekitada. Sel aastal toob žüriisse oma “musamaailmast rikkumata” vaatenurga maalikunstnik ja kunstiõpetaja Leekpea. Tema abstraktse loomingu hulgas leidub nii hoogsaid kui ka rahulikke maale, mida on inspireerinud loodus, inimesed, igapäevaelu, ent samuti muusika.

Miks nõustusite Suvesaundi žüriiga liituma?

Miks ka mitte. Kuna minul pole mitte mingisugust muusikalist tausta, langetan lugude kuulamisel otsuseid ilmselt hoopis teiste parameetrite järgi. Loo, mille kallal on vähe tööd tehtud, tunneb kohe ära. Raskem on siis, kui on korraga palju häid esinejaid. Tõepoolest on hinnangut lihtsam anda siis, kui esineja live’is esineb. Mind kõnetab see sümbioos, mida ma lavalt kuulen ja näen.

Nimetage enda muusikamaitse kolm olulisemat kujundajat.

Õde on minust seitse aastat vanem ja muusika mängis tal kogu aeg toas. Mäletan lintmakki ja kassetikat, viimase sain hiljem endale. Lapsepõlvesõbrannadega lindistasime teineteiselt lugusid maha. Kvaliteet oli olematu, sest mõni lugu oli otse raadiost maha lindistatud. Kui Rakvere turul hakkas muusikapiraatlus vohama, sai ka sealt ostetud hunnik kassette: Sandra, Sabrina, C. C. Catch ja nii edasi. Hiljem juba CD-plaate, peamiselt oli tegemist popmuusikaga.

Siis aga saatis õde mulle Saksamaalt plaadi, mis hakkas minu edasist maitset kujundama. “Dream Dance” oli kogumikplaat, kuhu olid koondatud tolle aja klubimuusika hitid. Kuigi põhiliselt oli seal ajastutruu trance-muusika, olid ka mõned rahulikumad house’i lood. Just house ja elektrooniline muusika on see, mida kuulan tänapäevani.

Abikaasa on toonud mind seevastu raskema muusika juurde. Käin temaga kontsertidel hea meelega kaasas. Ootan juba Rammsteini kontserti, neid läheme juba teist korda vaatama.

Mida soovite ja soovitate konkursil osalejale?

Osalejale soovin eelkõige olla äge. Kui osaleda, siis ikka täiega, anda tuleb endast kõik. Et lugu kuulates tekiks selline tunne, et vau! – kus sa varem küll oled olnud.

Ahto-Lembit Lehtmets.
Ahto-Lembit Lehtmets. Foto: Marge Schwindt

Teise žüriiliikme puhul on seos muusikaga ilmselge, et mitte öelda talle näkku kirjutatud. Ahto-Lembit Lehtmets on Kadrina kultuurikoja direktor ja tunnustatud kultuurivedur, kes korraldab asjad ära kiiremini, kui mõni neid välja jõuab mõelda. Musamaailmas on ta teinud endale nime legendaarse metal-ansambli Loits lauljana.

Lisaks on mees juhtinud plaadi­firmat ja mitut klubi, korraldanud kümneid plaaditurge ja tuhandeid sündmusi, viimastel aastatel ka Tallinn Music Weeki ja Tallinna vanalinnapäevi. Kindlasti kuulab Ahto-Lembit kõrgendatud huviga just kidrasemaid võistluslugusid, aga kaasa rääkida oskab ka kõiges muus.

Miks nõustusite Suvesaundi žüriiga liituma?

Viimasest žüriiliikmeks olemisest on piisavalt palju aega möödas, et on tekkinud taas illusioon, et ma ehk saan kuidagi seeläbi muusikamaastikul midagi muuta. Või noh, teen seda pigem enda pärast, et siinset muusikamaastikku kaardistada. Mine tea, mis loll mõte võib taas pähe karata ...

Nimetage enda muusikamaitse kolm olulisemat kujundajat.

Üsna juhuslik on see muusika komeedina sisenemine meie semio­sfääri. Miks mõni asi ainult sähvatab perifeerias ja teine põrutab otse läbi tuuma? Ehk ikka ise keerame õige külje ette, kes teab ... Ja mis hetkel tegelikult ära tabame, et see on see minu asi?

Mida soovite ja soovitate konkursil osalejale?

Nautida täie meelerahuga protsessi. Kui olete valmis kõrgustesse tõusma, siis ükski konkurss iseenesest ei võta teilt midagi ära ega anna ka suurt juurde. Valmisolekut testimegi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles