Juhtkiri: meie, head eestlased

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eestlased on end viimastel nädalatel näidanud väga suuremeelsete ja heasüdamlikena. Sõda Ukrainas on toonud välja meie parimad omadused. On annetatud tohutud summad raha, kõike eluks vajalikku, inimesed on avanud oma koduuksed ning panustanud vabatahtliku tegevuse kaudu. See kõik aitab äratada lootust, et rahuajal teineteise kõri kallal kiskuvad maarjamaalased on tegelikult ikkagi ilusad ja head.

Meie riikide ja rahvaste ajalugu on liikunud väga sarnast rada. Oleme mõlemad kannatanud suurema osa 20. sajandist punaterrori all, nii meil kui ka neil on inimesi, kes on olnud küüditatud, kandnud vastumeelselt võõrast värvi lippu või teeninud võõrvõimu armees. Eestlane teab, mis tähendab linnade puruks pommitamine, okupatsioon ja terror.

Ilmselt peitub annetuste taga ka lootus, et mida rohkem Ukraina inimesi aidata, seda suurem on tõenäosus, et Venemaa armee lüüakse puruks. Ja sellega ühes ka terroristlik valitsus. Selle kõige tõttu võib sõda Baltikumis jääda olemata. Kaitseme annetades ka justkui enda kodumaad.