Kevade algusega on Eestis piirkondi, eriti lääne pool, kus rändlinnud on suurte parvedena juba kohal. See toob suure rõõmu kevade saabumisest, kuid teeb põllumeestele igal aastal järjest enam muret, sest haritud põldudest üle lendavad linnud peatuvad just neil roheväljadel, et oma kõhtu täita.
Kevadega saabuvad rändlinnud teevad põldudele suurt kahju
"Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud," rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. "Kui eelmisel aastal oli viies maakonnas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise kava raames piiratud tingimustes lubatud ka lindude letaalne heidutus, siis tänavu seda võimalust enam pole, sest keskkonnaametnikud, looduskaitsjad ja põllumehed pole omavahel kokkulepet saavutanud. Praegu on käimas arutelud haneliste heidutuse uuringumetoodika osas, et keskkonnaameti eestvedamisel läbi viia pikaajaline uuring, mille eesmärk on leida kõige tõhusam ja kuluefektiivsem heidutusviis."
Et lindude letaalne heidutus lubatud ei ole, nõuab rändlindude heidutus Eesti põllumeestelt lisapingutust. On vaja lisakütust, et põldude vahel ringi sõita, aga kütuse hinnad on kiiresti kasvanud. Tuleb kaasata tööjõudu, kes põldude vahel ringi sõidaks, tuleb muretseda paukpadruneid või lasereid. Viimased aga põllumeeste hinnangul ilusate ilmadega ei toimi.