Uus katel langetab toasooja hinda

Roman Kusma sõnul on aukartustäratavate mõõtmetega uuele katlale nimigi antud – Hinnalangetaja. Foto: Arvet Mägi

Märtsis tõuseb pea kõikjal taas toasooja hind, rakverlasi peaks aga lohutama, et järgmisel talvel hakkab tööle uus võimas hakkpuidul töötav katel, mis peaks soojuse hinda omajagu langetama.

Eelmisel nädalal jõudis Rakverre uus kaheksamegavatine hakkpuidul töötav katel, mille Fortum paigaldab Päikese tänava katlamajja. ASi Rakvere Soojus nõukogu esimehe Roman Kusma sõnul võtab katla paigaldamine omajagu aega ja päris uue kütteperioodi alguses see veel sooja tootma ei hakka.
“Aga ma loodan, et tuleva aasta jaanuarist hakkab uus katel sooja andma ja see peaks Rakveres soojuse hinda omajagu langetama,” rääkis Kusma.
Fortum sai katla soetamiseks toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK), ka piiritustehase territooriumile paigaldatavat 4-5 MW katelt on KIK otsustanud rahastada.
Rakvere Soojus on huvitatud soojuse ostmisest. “Kaks ettevõtet, kellelt me saame soojust osta, on teada, aga teretulnud on ka kõik teised, kellel on võimalusi ja huvi,” sõnas Roman Kusma.
Praegu töötab Rakveres üks 2 MW hakkpuidukatel, mis kuulub samuti Fortumile ja mille toodetud soojust Rakvere Soojus ostab.
Kusma sõnul on hakkpuiduga toodetud soojuse omahind ligi kaks korda madalam gaasiga toodetud soojuse omast. “See ei tähenda, et uued katlad sooja hinda kaks korda langetaks, aga kui piiritustehase ja Fortumi katlad tööle hakkavad, võiks käibemaksuga sooja hind Rakveres langeda 60 euro lähedusse MW eest.”
Loomulikult sõltub kujunev sooja hind hakkpuidu hinnast. “Mida rohkem Eesti riik doteerib puiduhakke põletamist Narvas, seda kallimaks see muutub,” tõdes Roman Kusma, kes lisas, et praegu on puiduhake küll odavaim lahendus soojuse tootmiseks, kuid kolme aasta pärast ei pruugi see sugugi nii olla.
Kui uued katlad tööle hakkavad, toodetakse 90% Rakveres tarvitatavast soojusest taastuvenergiast. Kõige külmemal ajal on Rakvere soojusvõrgu energiatarve umbes 17 MW, nullilähedase ilmaga peaksid aga Päikese tn ja piiritustehase katlamaja linna soojatarbe rahuldama.
Rakvere Soojus jääks ise opereerima vaid nn tipukatlamaja, mis kõige külmemal ajal gaasiga lisasooja toodab. Firma muutub klassikaliseks võrguettevõtteks, mis ostab soojust sisse ja müüb seda tarbijatele edasi. Rakvere Soojust juhib eelmisel aastal võrgudirektori ametit pidanud Aare Kongi, pärast senise juhataja Sven Trofimovi lahkumist jäeti juhataja koht täitmata.
Enne uute katelde käivitamist tuleb aga Rakvere soojatarbijatel elada üle veel üks hinnatõus, sest 12. märtsist kehtima hakkav piirhind on senisest 8,58% kõrgem ehk koos käibemaksuga 86,24 eurot. Näpil tõuseb soojuse hind 90 euroni MW eest.
“Venitasime nii kaua, kui saime, sest gaasi hind on pidevalt tõusnud,” sõnas Kusma, lisades, et gaasi hind on alates augustist, mil eelmine piirhind konkurentsiametis kinnitati, tõusnud 19%.
Küll peaks tema hinnangul gaasi hinnatõus nüüdseks lõppenud olema.
Jaanuari lõpus või veebruaris on konkurentsiamet kooskõlastanud uued soojuse piirhinnad ka Tapal, Kundas, Sõmerul, Väike-Maarjas ja Laekveres ehk kõikides Lääne-Virumaa paikades, kus konkurentsiamet sellega tegelema peab.