Ratastool ei takista tegijatel olümpiaunistust täita

Ain Villau lükkamas viskekivile õiget hoogu sisse. Foto: Tom Rowland

Pekingi paraolümpia andis Ain Villaule motivatsiooni veel neli aastat pingutada, kuigi olümpia eel tuli trenniskäimiseks läbida kuus 3000 kilomeetrit ja vajalik aktiivratastool maksab ligi 5000 eurot.

Eesti ratastoolikurlingu võistkond osales Pekingi paraolümpiamängude turniiril ja saavutas kümnenda koha, võites kolm mängu. Alistati Läti, Šveits ja Norra. Mängimata jäi Venemaa ja Valgevene koondisega, kes mängudelt eemaldati.

Eesti osales taliparaolümpial esimest korda pärast 20-aastast vaheaega – 2002. aastal võistles Salt Lake Citys kelguhokikoondis. Eestit esindasid Pekingis kapten Andrei Koitmäe, Mait Mätas, Lauri Murašov, Kätlin Riidebach ja Signe Falkenberg. Kanadalasest peatreeneri Chris Bowdeni otsusega jäi võistkonnast välja Ain Villau, kes aga sõitis kaasa abitreenerina. Küsisimegi abitreeneri rollis Pekingis tegutsenud Ain Villau käest ratastoolispordi ja kurlingu kohta täpsemalt.