"Okaskrooni" juures kõneldi küüditamisest ja sõjast

"Okaskrooni" juurde asetati küüditatute mälestuseks lillekimbud ja küünlad. Foto: Triin Varek

Täna möödub 73 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Eesti Memento Ühingu eestvõttel koguneti Rakveres "Okaskrooni" juurde, et mälestada küüditamise ohvreid. Mälestustseremoonial lehvis Eesti lipp kõrvuti Ukraina lipuga. 

Memento Rakvere Ühingu juhatuse esimees Liina Kuusk ütles, et täna, märtsiküüditamise 73. aastapäeval, oleme samas olukorras nagu 73 aastat tagasi: Ukrainas on sõda ja inimesi küüditatakse.

"Memento on mitukümmend aastat kogunenud üle Eesti mälestusmärkide juurde, et avaldada austust inimestele, kes Siberist tagasi ei tulnud, ja rääkida, et inimesed saaksid aru, mis ja miks toimus ja et see enam kunagi ei toimuks," lausus Liina Kuusk. 

Kuuse sõnul oli mälestusüritusel seekord oluliselt rohkem inimesi, kui on olnud varasematel aastatel. "See on minu jaoks natuke märgiline," ütles ta. 

EELK Viru praost ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu kõneles, et leinapäeva võimendab sõda Ukrainas, mis tekitab valusaid paralleele meie minevikuga. Toompuu rõhutas, et peame täna selgelt mõistma, et kurjus on kurjus ja vägivald on vägivald ning see on ühemõtteliselt mitteaktsepteeritav.

Sõnavõtjad toonitasid, kui oluline on nüüd, kui Ukrainas käib sõda, hoida kokku ja olla üksteisele toeks, mitte lasta võimutsema viha ja kurjust. Liina Kuusk tõi esile, et Eesti inimesed püüavad jõukohasel moel toetada Ukrainat – kes annetades, kes patju õmmeldes. "Meie ühine mure on, et oleme maailmas samas olukorras nagu 73 aastat tagasi," sõnas ta.

Liina Kuusk ütles, et "Okaskrooni" juurde kogunetakse taas 14. juunil ja aasta pärast 25. märtsil. "Olenemata sellest, kuidas elu kujuneb, on see koht, kuhu neil kuupäevadel kohale tuleme," kinnitas ta.

25. märtsil 1949. aastal küüditati 23 000 eestlast.