Rakvere punamonumendiga ei võeta ilmselt midagi ette

Rakvere punamonumendi vahetusse lähedusse kerkib riigigümnaasiumi hoone. Foto: 2 x Marianne Loorents

Rakvere poliitikud on seisukohal, et uue riigigümnaasiumi vahetus läheduses Ausambamäe jalamil asuv punamonument tuleb alles jätta. Selle teisaldamist või likvideerimist takistab ka kultuurimälestise ja ühishaua staatus.

Paljud Rakvere elanikud on sotsiaalmeedias avaldanud arvamust, et Rakvere Ausambamäe jalamil asuv II maailmasõjas hukkunute monument tuleks sealt kas teisaldada või sootuks likvideerida. Mälestusmärk asub teatavasti vabadussõja monumendi ja ehitatava riigigümnaasiumi vahetus läheduses, sisuliselt kesklinnas, ja kui veel lisada praegu maailmas toimuv, ärritab selle olemasolu paljusid linnakodanikke.

Monumendi teisaldamiseks puudub aga poliitiline tahe ja ka kehtivad seadused teevad toimingu keeruliseks. Nimelt on tegemist kultuurimälestise ja ühishauaga, millele laieneb Genfi konventsioon.

Monument selle praegusel kujul avati toona Suvorovi väljaku nime kandnud platsil 1951. aasta novembris. Juba enne seda oli sinna püstitatud puidust monument.

On teada, et monumendi juurde ühishauda on maetud ilmselt 80 inimese säilmed: 30 surnut 1940. aasta detsembris, 1945. aasta aprillis 50. Valdavalt on tegemist ümbermatustega ja kogu Lääne-Virumaalt matmiskohta toodud hukkunutega. Rakveres 1944. aastal teatavasti suuri II maailmasõja lahinguid ei toimunud.

Ajaloolane Odette Kirss on 2006. aastal Virumaa Teatajas kirjutanud, et sinna on maetud põhiliselt vasakpoolse meelsusega inimesed. “Kuigi tolleaegsed andmed ei pruugi olla õiged, siis juttu oli 50 kirstu matmisest – põhiliselt hukkunud kohalikud elanikud ümbermatmise käigus Palermost ja Tõrmast,” selgitas ta 1945. aastal toimunud ühismatuse tausta.

Nagu ikka nõukogude monumentide puhul, ümbritseb neid segadus ja kohati lausvale. Nii näiteks on monumendil mitu nime, kuid suure tõenäosusega need inimesed sinna maetud ei ole. Mõne puhul on see vastuolu ka dokumentaalselt tõestatud.

Vennashaua monumendi on projekteerinud tuntud arhitekt Alar Kotli, kuid tegemist on tüüpmonumendiga. Samasugune monument on ka Narvas, Valgamaal Pikasillal ja Saaremaal Torgus ning ilmselt ka Kingissepas Venemaal.

Muinsuskaitseameti ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu selgitas, et monument on kultuurimälestis ning ühishaud paikneb mälestiste ühises kaitsevööndis. Kui tahta nendega midagi ette võtta, siis ei piisaks ainult kohalike inimeste initsiatiivist.

“Genfi konventsioonide kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama Eesti territooriumil sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete ja matmispaikade austamise ning viimaste tähistamise,” selgitas ta. “Edasised tegevused peaksid toimuma riikidevaheliste lepingute alusel. Ühishaudade ümbermatmist reguleerib sõjahaudade kaitse seadus ja selleks on vaja pöörduda kaitseministeeriumi poole.”

Rakvere poliitikud leiavad, et surnutega sõdida ei tasu ja las monument jääb sinna, kus see on.

Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) leidis, et tegemist on laiema probleemiga kui ainult Rakvere monument. “Riigigümnaasiumi asukoha osas oleme pidanud aastaid vaidlusi ning leidsime, et asukoht ei ole hea, vaid oleks pidanud edasi minema praeguse Rakvere gümnaasiumi hoonega. See, et punamonument saab olema otse uue kooli külje all, oli ka varem üheks argumendiks,” kõneles ta. “Keerukamaks teeb monumendi küsimuse see, et tegu on kaitsealuse objektiga, mis kui sõjahaud on ühtlasi kaitstud riikidevahelise lepinguga.”

Poolamets soovitas lähtuda Euroopas levivast praktikast. “Näiteks Saksamaa on enda sõjahaudade osas lahendanud olukorra nii, et langenute haudadele on paigaldatud neutraalsed tekstid, peamiselt “Meie langenutele”. Praegu kuulutab aga Rakvere sõjamonumendi nõukogudeaegne tekst: “Igavene au kangelastele, kes langesid meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest Suures Isamaasõjas.” Tuleks eristada haudade tähistamist ja lihtsalt nõukogude propagandamonumente. Propagandamonumente saaks lihtsamini maha võtta. Kiiremas korras tuleks maha võtta ja muuseumisse viia Narvas monumendi otsas uhkeldav tank T-34.”

Skulptuuri õppinud sotsiaaldemokraat Laila Talunik leidis, et iga monument on ajastu märk ja väärib säilimist ajaloolise mälu tarbeks. “Eestlaste jaoks on kahjuks avalike skulptuuride maine ära rikkunud meie lühike oma riigi ajalugu, kus valdavalt on kasutanud võõrvõimud monumente oma võimu kinnistamiseks,” sõnas ta. “See on sümbol, mis igal ajahetkel peaks siis meenutama võõra kohalolekut. Eesti pole olnud nii rikas, et suudaks kõrvale kujundada avalikku ruumi oma kunstnike loominguga selliselt, et need üksikud võõrvõimu monumendid ei tekitaks rohkem emotsioone kui vaid ajaloolise mälu tarbeks vajalik.”

Varsti saabub ajajärk, kus 9. mail viivad sinna kahekesi pärja Vene saatkonna konsul ja autojuht.

Marko Pomerants

poliitik, Isamaa

Seda, et punamonument asub tulevase riigigümnaasiumi vahetus läheduses, saab Taluniku hinnangul hoopis positiivses võtmes ära kasutada. “Rakveres on ajalooõpetajatel võimalus kasutada ideaalselt kahe skulptuuri olemasolu ajalootunni mitmekesisemaks ja selgitada läbi sümbolite Eesti ajalugu,” rääkis ta, vihjates asjaolule, et vabadussõja monument asub samas läheduses.

“Ruumikujunduslikult oleks oluline jälgida, et värskelt valmiv riigigümnaasium ei tekitaks selles suunas peasissekäiku, peavaadet või muud seesugust. See ei oleks kohane. Pigem tuleks vaadata, kuidas saab esile tõsta Rakvere vabadussõja ausammast, mis määratleb meid eestlastena ja hoiab meeles vabaduse hinda.”

Marko Pomerants (Isamaa) leidis, et teema ei vääri suurt arutelu. “See punamonument on täpselt nii tähtis, kui tähtsaks me selle teeme ja kui palju tähelepanu pöörame,” ütles ta. “Kui jätta kõrvale kogu see riikliku kaitse temaatika, siis tegelikult ka pole mõistlik sõdida surnute vastu. Vaja on aidata elavaid, seda eriti praegu. Linnaruumis ikka mingid objektid satuvad kõrvuti.”

Ta jätkas: “Võib tõesti öelda, et iga selline monument on ka ideoloogiline relv, aga Rakvere monumendi näitel ma võrdleks seda II ilmasõjaaegse PPŠ-41-ga. Selle relvaga täna sõda ei võida. Mingi palverännakute sihtpunkt see Rakvere sammas ka pole. Varsti saabub ajajärk, kus 9. mail viivad sinna kahekesi pärja Vene saatkonna konsul ja autojuht. Päris asjaosalised hakkavad otsa saama.”

Pomerants arvas samuti arvamust, et riigigümnaasiumi ajalooõpetajad saavad punamonumendist teha näitliku õppevahendi. “Võtmed on selle kooli ajalooõpetajate kätes,” kinnitas ta. “Õnneks on õppevahendina üks teine monument – vabadussammas – võtta kohe kooli kõrval. Sinna on mõtet lähedalegi minna, isegi mitu korda aastas.”

Keskerakondlasest linnapea Triin Varek ütles, et ei erakond ega linna juhtkond selle teema üle arutlenud ei ole.

Monument “kaunistati” vales järjekorras lipuvärvidega

Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks püstitatud monument Rakveres. Foto: Marianne Loorents

Rakvere II maailmasõjas hukkunute monumenti on mitu korda püütud kahjustada. Viimane monumendi rikkumine oli aga lausa tragikoomiline. Poliitik Anti Poolametsa kinnitusel lasti praeguse monumendi eelkäija, puidust obelisk, õhku juba 1945. aastal. “16. novembril 1945 lasid kaheksa noort Rakvere punamonumendi õhku ning said selle eest 7–15-aastase karistuse,” väitis Poolamets. “Tookord 15-aastane Jüri Puusta vabanes alles 1955. aastal.”

Väga võimalik, et Rakvere vennashaua monument oli maakonnas ainuke, mille juures suuremate ürituste puhul põles igavene tuli.

2004. aastal soditi monumenti kuldse aerosoolvärviga. Lisaks mitmesugustele sümbolitele oli natsisümboolikat. Politsei alustas kriminaalmenetlust surnu mälestuse teotamise paragrahvi alusel.

Pärast 2005. aasta 9. mai tähistamist avastati, et monumendi juurde asetatud lilled on pottidest välja kisutud ja laiali pillutud. Kuna tegemist on inimeste matmispaigaga, alustas politsei kriminaalmenetlust. Lõpuks tuvastati, et ilmselt oli tegemist lindude tööga – ju siis ümberkaudsetele varestele lilled ei meeldinud.

2006. aasta mais tahtsid sõjaveteranid ja nende lähedased monumenti “kaunimaks” muuta. Nad värvisid omaalgatuslikult monumenti: raidkirjad võõbati üle kuldse värviga, nende all olev sile taust üritati värvida aga Venemaa föderatsiooni lipu värvidesse. Paraku oli värvija vähese hariduse ja silmaringiga ning moodustas sinipunavalge värvikombinatsiooni (õige on valgesinipunane). Rumala olukorra peitmiseks võõbati kogu pind siniseks, kuid see värv eemaldati hiljem.

2018. aasta mais paigutas keegi monumendile Hitleri pildi. Samuti oli lilli laiali loobitud, küünlaid lõhutud, lillevaasid ümber lükatud. See viimane võis taas olla vareste töö, kuid Hitleri pildi paigaldamisega nemad kindlasti hakkama ei saanud.