Ministeeriumid ühendavad jõud ajalooliste pühapaikade säilitamiseks

Hiieniinepuu Palmse–Vatku teel. Foto: Veiki Ojaperv

Kultuuriminister Tiit Terik ja keskkonnaminister Erki Savisaar allkirjastasid Eesti looduslike pühapaikade hoidmiseks ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepe seab eesmärgiks looduslikud pühapaigad kaardistada, teha nende andmed kättesaadavaks ning säilitada need väärtuslikud ajaloolised kohad nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele võimalikult puutumatuna. 

"Looduslikes pühapaikades on omavahel tihedalt põimunud meie kultuuri- ja looduspärand," tõdes kultuuriminister Tiit Terik ja lisas, et pühapaikadel on oluline koht meie aja- ja kultuuriloos. Tema sõnul on looduslikud pühapaigad meie pärandi üks ohustatum osa. "Kui andmed pühapaikade kohta on puudulikud, on oht, et need hävivad või kahjustuvad," kõneles Terik. 

Kultuuriminister märkis, et ühiste kavatsuste kokkuleppega seatakse eesmärgiks pühapaikade kaardistamist aktiivselt jätkata, kuniks kõik Eesti looduslikud pühapaigad saavad inventeeritud.  

Keskkonnaminister Erki Savisaar tunnustas muinsuskaitseametit seni tehtud töö eest Eesti looduslike pühapaikade inventeerimisel. "Viie aasta jooksul on keskkonnainvesteeringute keskuse looduskaitseprogrammist nendeks töödeks eraldatud 416 126 eurot ja muinsuskaitseeksperdid on rohkem kui pooled Eesti põlised kihelkonnad läbi uurinud. See töö peab jätkuma," märkis keskkonnaminister Erki Savisaar ja lisas, et inventeerimine ja hooldamine ei tohiks tulla teiste keskkonnakaitseliste tööde arvelt. "Riigieelarves tuleb leida töödeks lisavahendeid," sõnas ta. 

Looduslikud pühapaigad on rahvapärimuslikud pühakspidamise, ravimise, ohverdamise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad – metsad, puud, allikad, jõed, ojad või maastikuvormid, näiteks kivid, künkad, orud ja pangad. Eesti looduslikud pühapaigad on üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid. 

TLÜ maastiku ja kultuuri keskuse vanemteaduri ja looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimehe Marju Kõivupuu sõnul pingutatakse praegu selle nimel, et muinsuskaitse juubeliaastaks oleks kõikide Eesti kihelkondade looduslikud pühapaigad inventeeritud ja esmane analüüs tehtud.

Aastatel 2015–2020 olid riiklikud toetused pühapaikade inventeerimiseks ja andmete avalikustamiseks arengukavale "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" veidi üle 610 000 euro. 105 Eesti kihelkonnast on praeguseks looduslike pühapaikade inventuur tehtud 55 kihelkonnas, kaardistamine on lõppjärgus viies kihelkonnas. Inventeeritud pühapaigad on kantud maaameti pärandkultuuri kaardikihile.