/nginx/o/2024/10/29/16452810t1h40aa.jpg)
/nginx/o/2011/10/27/810174t1hba35.jpg)
Päike piilus pilve tagant, tihastel läks lahti laul, linnuvaatlejate meelest kevad varsti tulla haub. Päike pilve taha kadus, tihased jäid järsku kuss. Ilmatargad, ninad pikad, – ilm on salakaval uss.
Repliik: Tihased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisel päeval keset parki tuvi tiibu väristas, linnumeestel näpud püsti – näete, varsti sulatab! Õhtuks tihe lumesadu üle riigi võimu sai, tuvid kõik jäid lume alla, väristasid vaikselt päid. Nende värinat ei näinud ilmatargad usinad, aknalaualt ära söönud varblased on rosinad.
Siis, kui varblane sööb ära rosinaid nii umbes viis, käädripäeval inimene meres supelda saab siis. Kuid kui rosinaid saab söödud kaks või veelgi enam, jaanipäevaks tuleb ilm, mis vastlapäevast kenam.
Kassipulmas maja taga kiskus pisut veriseks, teadjamees see aknast vaatas – juba läheb suviseks! Varblased ja kassid tihti ringi sebivad, tihaselgi meeldib laulda, tuvi tiibu sopsutab. Inimesed aga, usinad ja nutikad, näpud püsti käivad ringi – näete, päike kõrvetab!