Kuri käsi pani põõsasse toidu ja hambaorkide segu

Toidu ja hambaorkide segu. Foto: Erakogu

Rakveres elav Nele-Triin jalutas teisipäeval lapsega. Lääne ja Koidu tänava nurgal märkas ta põõsastesse pandud kummalist kooslust – toit, segatud nõelteravate otstega hambaorkidega. "Portsjoneid" oli neli.

Nele-Triin rääkis, et "portsjonid" olid pandud põõsasse väiksema koera kõrgusele. Üks neist oli maha kukkunud. Lisaks hambaorkidele olid seal vorstinahad. "Need olid nagu kuivanud vorstinahad," täpsustas Nele-Triin. "Ma pole varem seda näinud," lisas ta. Nele-Triinu hinnangul olid need ohtlikud kooslused mõeldud koertele.

Põõsasse oli pandud neli ohtlikku "portsu", neist üks oli maha pudenenud. Foto: Erakogu

Tuntud loomaarst Viivo Võlu tunnistas, et fotode järgi otsustades ei oska ta midagi öelda. "Varem pole selliseid asju näinud," sõnas Võlu. Loomaarsti hinnangul võib olla tegemist laste rumala teoga.

"Tegemist võib olla tõesti koertele mõeldud peibutisega, kuid ei saa välistada ka hulkuvaid kasse," ütles Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Agnes Blank. Tema andmetel pöördutakse selliste asjadega loomakaitse seltsi poole paar korda aastas. "Kuid tegu on pigem harva esinevate juhtumitega," lisas Blank. Ta tõi näiteks, et viimati oli analoogne juhtum eelmise aasta suvel, kui Tallinnas sõi koer nõeltega täis topitud lihatüki. Tartus leiti klaasikildudega viiner ja sardell, mille sisse oli pandud patarei.

"Sellised peibutised on tõsiselt ohtlikud igale lemmikule," jätkas Blank. Kui peibutises on teravad esemed, näiteks naelad või klaasikillud, vigastab see koera organeid ja võib lõppeda lemmiku surmaga. Nii suri kahjuks eespool jutuks olnud koer, kes oli ära söönud nõelu täis topitud lihatüki.

Kui tegemist on mürgitatud peibutisega, siis on õigel ajal jaole saades võimalik lemmiku elu päästa. Blank rõhutas, et peibutise söömise kahtluse korral tuleb esmajoones pöörduda loomaarsti poole. "Eelmise aasta aprillis sõi Lasnamäel koer mürgitatud viineri, kuid pere reageeris kiiresti, minnes kohe loomaarsti juurde," tõi Blank näite. "Koera elu õnnestus päästa."

Veel parem on aga selliseid ohtlikke olukordi ennetada. Blank tunnistas, et koerte puhul on see raske, sest nad käivad, nina maas, ja haaravad hambusse ette tulevaid asju. "Kui leiad maast toidutüki, siis viska see kindlasti prügikasti," õpetas Blank. Ohtlikuks ei pruugi osutuda ainult toit, vaid ka näiteks süstlad, katkised pudelid, naelad, klaasikillud.

Kui peremees või perenaine teab, et tema koer on suure isuga ja sööb peaaegu kõike, mis tänaval leidub, siis tuleb kasutada suukorvi. Seda eriti kohtades, kus vedeleb palju prügi.

Kui koerale pole õpetatud käsklust "Ei!" või "Jäta!", on abiks asenduskäsklus, mida ta hästi teab. Näiteks kutsuda lemmik enda juurde.

Blank lükkas ümber müüdi, et vana koer uusi trikke ei õpi. Õpib. "Käskluse "Ei!" saate koerale selgeks nii: kutsuge koer enda ette, võtke mõlemasse kätte maius, ühest käest visake maha maius ja samal ajal öelge kõvasti "Ei!"," õpetas Blank. "Kui koer maast maiust ei võta, siis andke teisest käest talle maius ja kiitke. Mõlemaid harjutusi tehke mitu korda ja iga päev, kuni näete, et koer saab aru, mis ta tegema peab."

Kui käsklus "Ei!" on neljajalgsele selge, siis võib liikuda pisut raskema harjutuse juurde. Kolme kohta tuleb maha panna toit, mida koer väga tahab. Nendest kohtadest jalutage koeraga läbi, ja niipea kui koer nina toidu poole pöörab, tuleb öelda selgelt "Ei!". Kui koer pöörab nina ära, siis tuleb teda kindlasti kiita ja anda maius, mis koerale hullupööra meeldib. Maiuse ehk preemia võib asendada ka mängimisega. "Oleneb, mis teda motiveerib," selgitas Blank.