Maailma ajalugu on mõjutanud kääbused ja hiiglased

Maailma ajalugu on mõjutanud kääbused ja hiiglased. Foto: 11 X Shutterstock, 6 X Internet, 2 X Konstantin Sednev, Ain Liiva, Mihkel Maripuu, Toomas Erapart, Montaaž

Narri meest, mitte mehe kasvu. Ja ometi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et lõviosa Venemaa ning Nõukogude Liidu valitsejatest on olnud “haledad ja äbarikud mehed”, kui parafraseerida ühes tuntud Eesti komöödiafilmis tulevase väimeespoja kohta öeldut.

Lühikest kasvu valitseja sünonüüm on kahtlemata Prantsusmaa keiser Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (1769–1821), kuid tegelikult tehakse talle liiga. Eri andmetel jäi tema kasv 160–165 cm kanti, ja kui arvestada aega, mil tema elas, ja milline oli inimese keskmine kasv (mõnedel andmetel Prantsuse meestel 169–170 cm), siis polnud ta mingi jupats.

Teine äärmus on Vene tsaar ja keiser (oma eluajal muutis ta seadusega isevalitseja tiitlit – toim) Peeter I (1672–1725), kelle pikkuseks on mainitud koguni 203 cm. Vaevalt muidugi ta ennast mõõta lasi, ja kui täpselt seda noil aegadel teha saigi, aga igal juhul oli tegemist oma ajastu kohta ülipika mehega.