Elanikkonnakaitse uued väljakutsed

Mati Raidma vasakul. Foto: Sander Ilvest

Sõjasündmused Ukrainas ja sealne humanitaarkatastroof on ka Eestis teravalt päevakorda tõstnud elanikkonnakaitse olulisuse meie laiapindses riigikaitses. Et Venemaa föderatsioon eirab rahvusvahelisi leppeid, on saanud paraku tavaliseks. Putin eirab kogu Venemaa osalusel üles ehitatud humanitaarmaailma kokkulepete süsteemi, mis puudutab sõjaolukorras tsiviilelanikkonna ohvrite vältimist. Kreml on võtnud koolide ja haiglate pommitamise ja tsiviilelanikkonna valimatu tapmise oma sõjapidamise arsenali.

Seega on riigi sõjalise kaitse kõrval eluliselt vajalik elanikkonnakaitse võimekuse kiirendatud korras väljaarendamine. Hindan kõrgelt valitsuse otsust tõsta see prioriteediks ja selleks eraldada ka kiiresti pea 50 miljonit eurot. Lisaeelarve võimaldab juba tänavu protsessi käivitada ja tulemusi saavutada.

Nagu näeme igapäevastest sündmustest Ukrainas, toob sõda kaasa kaks paralleelset ja üliolulist eesmärki: võidelda kõiki ressursse kasutades agressoriga ning samal ajal kaitsta oma elanikkonda, eriti selle kõige haavatavamat osa – meie eakaid, naisi ja lapsi –, säästes inimeste elusid, tagades hädavajaliku arstiabi ja elutähtsad teenused. Tegevuses osalevad nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused kui ka vabatahtlikud organisatsioonid. Samuti on suur roll inimeste endi hakkama saamise võimekusel.