Nõukogude inimene ei häbenenud prügimäelt endale head ja paremat hankimas käia. Lugu oli isegi nii, et suvaline tüüp sinna ei pääsenud, pidi ikka tutvusi olema. Ja prügimägi oli jagatud tsoonideks: ühes kohas pakkusid “katust” ühed tegelased, teises teised, ja nendega kokku leppimata väärtuslikumat kraami ära viia ei saanud.
Tellijale
1990 ⟩ Kaubareis prügimäele: väärt ehitusmaterjal ja tonnide viisi sibulat
Viru Sõna tegi prügimäelt lühireportaaži, pannes sellele pealkirja “Mida võib leida Rakvere prügimäelt?”.