Kevade suurimad mürgiohud tulevad nii loodusest kui ka kodust

Võivad kergesti segi minna: vasakul mürgine piibeleht, keskel karulauk, paremal eluohtlik sügislill. Muide, kui karulaugupestot tarvitada palju ja magu on kergesti ärrituv, on vahel mürgistust meenutav tulemus platsis, kuigi tegu on vaid karulaugust endast tuleneva limaskestaärritusega. Foto: Georg Kõrre

Mullast nina välja pistnud taimed, virguvad rästikud ja varakevadise suurpuhastuse ajal lagedale toodud kodukeemia avavad hooaja, mil juhtub palju iseäralikke mürgistusi.

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder kõneles, et tegelikult on kõik mürgine, vahe on lihtsalt annuses. “Mis ajast ja situatsioonis see, mida ma söön, määrin peale või hingan sisse, muutub mürgiseks?” viskas Oder õhku olulise küsimuse ja lisas, et igal aastal räägitakse ühel ja samal ajal samadest ohtudest. Mürgistused on hooajalised. Kemikaali- ja ravimimürgistusi on küll aasta läbi, kuid ka need olevat olemuselt aastaajati erinevad.

Tegelikult on kõik mürgine, vahe on lihtsalt annuses.