Kriisi ohjamise ekspert: eraldi varjendeid pole mõtet ehitada

Rakvere vallavanem Maido Nõlvak ei usu, et riik hakkab eraldi varjendeid ehitama. Foto: Marianne Loorents

Sel ja järgmisel aastal märgistab päästeamet Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad. Rakveret paraku suuremate linnade nimekirjas pole. Selle eest on siin aga pikaajalise päästeteenistuse ja kriisiohjamise kogemusega Rakvere vallavanem Maido Nõlvak.

Maido Nõlvak tunnistas, et on vallavolikogu esimehe Peep Vassiljeviga varjenditest rääkinud. Siin aga midagi leiutada pole, sest peamisteks varjumiskohtadeks jäävad ikkagi hoonete keldrid. Sõda Ukrainas näitab Nõlvaku sõnul seda, et pommitabamuse saanud elumajad, olenemata nende kõrgusest, täielikult kokku ei varise. Seega on majade keldrid varjumiseks igati sobivad. "Ega muid lahendusi ei ole," lausus ta. Samas tõi Nõlvak näite põhjanaabrite juurest Soomest, kus on seadusesse kirjutatud, et rajatava hoone kelder peab vastama varjendi nõuetele. Vallavanema sõnul ta seda, et Eesti riik hakkab eraldi pommivarjendeid ehitama, ei usu.

Rakvere vallas on alles vähemalt üks nõukogude ajast pärit varjend, mida saab samuti kasutusele võtta – see on Sõmeru noortekeskuse kõrval. Nõlvaku sõnul olid seal nõukaajal laohooned ja nende all suur tsiviilvarjend, mis mahutas umbes 200 inimest, aga vanade varjendite puhul tuleb esmalt vaadata ventilatsiooni toimimist.