Lääne-Viru omavalitsused soovivad riigilt teisaldatavaid põgenikelaagreid

Copy
Sõjapõgenike maine vara.
Sõjapõgenike maine vara. Foto: Urmas Luik

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) esitas valitsusele pöördumise, milles leiab, et praeguses olukorras on vaja nüüdisaegseid teisaldatavaid põgenikele mõeldud elamispindu ehk nii-öelda põgenikelaagreid.

Ideaalis asuksid sellised laagrid teenuste ja võimalike töökohtade lähedal. VIROL-i hinnangul oleks see kõige optimaalsem lahendus inimeste esmavajaduste katmiseks. Kriisi lõppedes võiksid need leida kasutust uue asumina või jõuda müügi kaudu huviliste kätte, kes need oma vahenditega teisaldavad. Samuti on Eestis piisavalt oskusteavet niisuguste eluasemete tootmiseks ja püstitamiseks.

Liit on seisukohal, et sõjapõgenike suunamine omavalitsustesse ei ole töötav lahendus, vaid probleemi delegeerimine pealinnast eemale. Selleks ei jätku munitsipaalpindasid, üüriturg on olematu ning kinnisvaraturul on hinnad põgenike jaoks liialt kõrged.

Pöördumises toonitatakse, et põgenikud tuleb paigutada kohtadesse, kus on võimalik leida tööd. Äsja sõjakoledustest pääsenud ning ajutises asupaigas mõningase stabiilsuse taastanud inimeste kolima sundimine bürokraatlikel põhjustel ei ole ka puhtinimlikus dimensioonis mõistetav.

Praegu on väga suur osa Ukraina põgenikest majutatud tuttavate või ka lihtsalt erapinnal. Liidule teadaolevalt on selline vabatahtlik toetus mõeldud ajutise lahendusena ning võib juhtuda, et lähiajal hakkavad paljud praegu sõjapõgenikele tasuta majutust pakkuvad inimesed omavalitsustelt küsima täiendavat rahalist toetust.

Kõigi vajalike kulude kompenseerimise printsiip peab olema selge. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et kes "valjemalt" oma probleemidele tähelepanu pöörab, see saab ka riigilt rahastuse. Seega vajavad KOV-id ühetaolist, arusaadavat ja olukorraga arvestavat toetusmeedet.

Majutuslepingute puhul tuleb liidu sõnul arvestada piirkonna võimekust tagada lasteaia- ja koolikohti, millega seni arvestatud ei ole. KOV-ide hea tahe üksi ei ole piisav, sest oluliselt kasvavad haridusteenuse kulud, mida eelarvetesse lisanduv tulupool ei kata.

Samuti ootavad KOV-id konkreetset tegevuskava põgenikele keeleõppe ja lastele suvelaagrite korraldamiseks. Riik peaks eraldama KOV-idele täiendavaid vahendeid, et oleks võimalik rahastada sõjapõgenikest lasteaialaste lapsevanema kaetav kohatasu ja toiduraha ning huvikooli õpilase õppemaks.

Tagasi üles