Kui Tarmo Vahter oli maha kandnud mitu võimalikku raamatuideed, libises juhtumisi, kui abikaasa möödaminnes öeldud sõnu võib nõnda nimetada, pähe mõte kirjutada esimese iseseisvusaja kõige õnnelikumast suvest.
Tellijale
Aruanne ajarändurist lugejale ehk Raamat, mida nautida lehthaaval
Kirjanikul ega kellelgi teisel polnud sel hetkel aimugi, et veel kirjutamata teosest saab aasta parim Eesti ajalugu käsitlev kirjandusteos ehk Virumaa kirjandusauhinna laureaat.