Ühel päeval avastasin meediakanalist sõjablogi lugedes, et mulle vaatab vastu üks tuntud seltskonnadaam, naeratus kõrvade taha välja. Ma ei uurinud, mida ta reklaamis – naiste püksikuid või hügieenisidemeid –, aga järgmised read kirjeldasid Butša veresauna.
Tellijale
Nädala kaja: reklaami ja raha täis sõda
Seltskonnadaami süüdistada ei maksa, sest pole enam tema teha, kuhu ta nägu topitakse. Näpuga tuleb näidata reklaami tellijate ja selle paigutajate suunas.