Mis saab Ao paisjärvest?

Hoolimata veekogu nukrast ilmest, käiakse järvel siiski aega veetmas ja sel on tähis koht piirkonna ajaloos. Foto: Kasper Mäe

Paisjärved on viimasel kümnendil palju jutuks olnud. Kas peaks need enamasti 20. sajandil rajatud, kuid nüüdseks looduse osaks saanud kunstlikud moodustised likvideerima või tuleks nende puhastamiseks rohkem kulutada? Loomulikult lähevad ka Ao paisjärve puudutavad argumendid teineteisest vägagi lahku.

Alates Väike-Maarja ja Rakke valla liitumisest sai Ao paisjärve hooldamise ja haldamise kohustuse enda kanda Väike-Maarja vald, kuna Rakke vald oli olnud vee erikasutusloa omanik.

Hiljuti laekus Väike-Maarja vallale keskkonnaametilt reostuskoormuse vähendamiseks ettekirjutus, kuna uuringud näitavad, et Ao paisjärves on palju setteid, mis allavoolu jõgede veekvaliteeti rikuvad. Settekoormuse vähendamiseks on vallal laias laastus kaks varianti: paisjärve tühjendamine setetest iga umbes 10–15 aasta tagant või paisu likvideerimine ja ürgse jõesängi taastamine.