Koolitoit ei tohi alla käia

Kalvi Kõva. Foto: Arvet Mägi

Täna ei üllata enam kedagi tõdemusega, et toiduainete hinnad kasvavad pöörases tempos. Pigem mõjub selle tõsiasja mainimine kulunud viisijupina või tujurikkumisena. Ometi ei tekita toiduainete järsk kallinemine peavalu mitte ainult paljudele Eesti inimestele, vaid ka omavalitsustele ja ettevõtjatele. Mõned näited: aasta jooksul on nisujahu kilo hind kerkinud 47 sendilt 74 sendile; valge kala kilo maksis aasta tagasi 2,24 eurot, täna juba 4,5 eurot; Rehe rukkileiva eest tuleb 44 sendi asemel välja käia 71 senti. Küllap oskab enamik lugejaid esile tuua veelgi ehmatavamaid hinnavahesid.

Toidu kallinemisel on laiahaardeline mõju, aga võtkem vaatluse alla koolitoit. Juba mõnda aega on siin põhjust häirekella lüüa, sest ohus on lastele täisväärtusliku lõuna pakkumine.

Praegu on kõige suurema murekoorma all ettevõtjad, kes võitsid riigihanked ajal, mil toidukraam maksis tänasega võrreldes oluliselt vähem või oli lausa kordades odavam. Nad ei suuda enam lepingus ette nähtud tingimustel lastele süüa teha. Toitlustajatel on valida, kas maksta peale ja minna mõne aja pärast pankrotti või siis hankest loobuda.