Põhja-Eesti maitsete aastale tõmmatakse joon alla
20. aprill 2022, 08:08
Täna õhtul Anija mõisas toimuva tänuüritusega tõmmatakse pidulikult joon alla Põhja-Eesti maitsete aastale. Maitsete aasta elluviimisesse andsid oma tegevustega panuse Sagadi, Palmse ja Anija mõis.
Tänuüritusel tõmmatakse pidulikult joon alla Põhja-Eesti maitsete aastale ning toidupiirkonna esindaja annab maaeluministeeriumile hoiule sümboolse rändkahvli, mis liigub peagi edasi tutvustama uue piirkonna toidukultuuri.
Tänuüritusel võtab Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuht Eha Paas aasta kokku ja antakse üle Põhja-Eesti toiduvõrgustiku kohaliku toidu märgised. Ühist toiduvõrgustikku hakkas piirkond arendama juba 2011. aastal. Eha Paasi sõnul aitas toidupiirkonnaks olemine tuua Põhja-Eesti piirkonna rohkem nähtavale ja kutsus kohalikke toiduettevõtjaid võrgustikuga liituma. Maitsete aasta alguses oli Põhja-Eesti kohaliku toidu märgisekandjaid 53, nüüdseks on neid juba 71.
Põhja-Eesti maitsete aasta lõpusündmusena nägi ilmavalgust ka Põhja-Eesti toiduraamat, mille koostasid Ene Lill ja Arno Kannike.
Põhja-Eesti toidupiirkonna tunnuslause on "Paepealsed maitsed", kuna piirkond asub paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Põhja-Eestis olulised toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin. Lisaks on kujundanud Põhja-Eesti toidukultuuri kaunite mõisate olemasolu. Suurima panuse maitsete aasta elluviimisesse andsid oma tegevustega Sagadi, Palmse ja Anija mõis.
Pärimuse kohaselt muudavad piirkonna eriliseks ka suveköögid ja triiphooned. 19. sajandil hakati mõisate juurde seoses aianduse osatähtsuse tõusuga rajama arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal sügistalviseid kohvijoomisi. Sellest kujunes ka maitsete aasta üks kesksemaid märksõnu. Augustis korraldati piirkonnas avatud triiphoonete ja verandade päev. Esimest korda avasid oma aiad, verandad ja triiphooned Põhja-Eesti mõisad, talud ja kodukohvikud.
Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi toidukultuuri kaudu. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud varasematel aastatel Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.